KÓRKEM ÓMIRDIŃ KILTI – RAZYLYQTA

04 mamyr 2023 3320 0
Оqý rejımi

Biz jaqynymyz qaıtys bolǵanda ne úshin jylaımyz?

Kóp jaǵdaıda, adam jaqynynan aıyrylǵanda onymen bolatyn sátter, sezimderdiń endi qaıtalanbaıtynyn oılap qaıǵyrady. Túptep kelgende, dúnıeden ótken jaqyny úshin emes, ózi úshin qaıǵyrýda. Iaǵnı, ol Allanyń bergen nyǵmetin (adamdy)  ıemdenip alǵan deýge de bolady... Al rasynda, adamnyń óz Iesi bar emes pe?! Ony jaratqan Alla, qaıtaryp alǵysy kelse de, óz erki.

Paıǵambardyń sahabasy Ábý Talhanyń balasy qaıtys bolǵanda áıeli Úmmi Sýláımá qaıǵyly jaǵdaıdy ákesine aıtpas buryn: «Sizge bireý óz dúnıesin ýaqytsha berip, keıin qaıtaryp alsa, renjimeı razy bolasyz ba?» dep suraıdy. Sonda álgi sahaba: «Joǵa, nesine renjıin, ol óz dúnıesin qaıtaryp aldy ǵoı» dep jaýap beredi. Osy jaýapty kútip turǵan áıeli: «Olaı bolsa, Allaǵa da razy bol. Búgin bizge ýaqytsha bergen nyǵmetin Ózine qaıtaryp aldy» dep ulynyń qaıtys bolǵanyn jetkizedi.

Dúnıeden ótken jaqynymyzdy shyn máninde jaqsy kórip, ol úshin alańdaıtyn bolsaq, ahirettegi jaǵdaıy  úshin onyń atynan Quran oqyp, sadaqa berip, saýapty amaldar jasaýǵa tyrysýymyz kerek emes pe edi?!..  Allanyń taǵdyryna razylyq tanytqan adam, bosqa qaıǵyrmaı, osylaı istese kerek-ti.

Taǵdyrǵa razylyq – baqytty ómir súrýdiń negizgi kilti. Taǵdyrǵa razy bolý – ómirinde bolyp jatqan kez kelgen jaǵdaıdy Allanyń qalaýymen bolyp jatqanyn bilip, keıimeı, renish bildirmeı, qýanyshpen qabyldaý. Ómirdegi bar jaǵdaıdyń búkil álemniń rabbysy – Allanyń jasap jatqanyn qabyldaǵan adamda ýaıym da bolmaıdy. Al óz qalaýynyń bolýyn qalaǵan adam istiń nátıjesi oń bolmaı qalsa, kóńili túsip, renjýi, óziniń baqytty qalpynan aıyrylýy  múmkin. Sebebi, adam – qatelesýshi, al uly Alla – qatelesýden pák. Sondyqtan da, istiń nátıjesin Alladan kútken adam ýaıymnan ada bolady. Alla Taǵala Quranda: «Bálkim, jek kórgen nárseleriń túbinde senderge qaıyrly bolýy múmkin. Al jaqsy kórgen nárseleriń sender úshin zııan bolýy múmkin. Aqıqatyn Alla biledi, sender bilmeısińder» [1] deý arqyly basymyzǵa qandaı jaǵdaı kelse de, Allanyń jaqsylyǵynan úmit etip, razylyq tanytýǵa shaqyrady.

Aldyńǵy paıǵambarlardyń birine Alla Taǵala ýahı arqyly myna nárseni bildiredi: «Jábreıil perishte jer betine túsken kezde yqylaspen ǵıbadat jasap jatqan bir adamdy kóredi. Onyń bul tirligin unatqan Jábreıil: «Eı Rabbym! Bul qandaı jaqsy qul» dedi. Alla Taǵala: «Eı Jábreıil Láýhýl mahfýzǵa (taǵdyrlar kitabyna) qara!» dep buıyrdy. Jábreıil Láýhýl mahfýzdan ol adamnyń tozaqtyqtar arasynda jazylǵanyn kórdi. Alla Taǵaladan: «Eı Rabbym! Munyń hıkmeti nede?» dep surady. Alla Taǵala: «Istegen nárselerimnen eshkimge jaýapty emespin. Quldarym jaıyndaǵy ilimimdi túsinýge eshkimniń aqyly jetpeıdi (eshkim túsine almaıdy)» dep jaýap berdi. Jábreıil perishte: «Eı Rabbym! Ruqsat berseń, ol adamǵa baryp jaǵdaıyn bildireıin» dedi. Ruqsat berilgennen keıin ǵıbadat jasap jatqan adamǵa baryp: «Seniń jasaǵan ǵıbadattaryńdy Alla Taǵala qabyl etpedi, Láýhýl mahfýzdan seniń tozaqtyqtar arasynda ekenińdi kórdim» degen kezde álgi adam esinen tanyp qaldy. Jábreıil perishte onyń esin jınaýyn kútti. Esin jıǵannan keıin álgi adam: «Ia, Rabbym! Saǵan shúkir etemin. Shúkir etken quldaryń saǵan qalaı shúkir etse, men de dál solaı shúkir etemin» dedi. Sosyn Jábreıil perishtege qarap: «Ol bizdiń Rabbymyz. Búkil  ilimı qudiretiniń kámilimen, meırimdiligimen jáne shapaǵatymen meniń jaǵdaıymnyń osylaı bolýyn durys dep sheshken eken. Buǵan da shúkir etemin. Ol meni menen de jaqsy biledi» dep qaıtadan sájde ete bastady. Sájedede turyp Alla Taǵalany tásbıh ete bastady. Jábreıil perishte bolǵan jaǵdaıdy Alla Taǵalaǵa aıtyp álgi adamnyń haline alańdaıtynyn bildirdi. Sonda Jábreıilge Alla Taǵala taǵy bir ret baryp Láýhýl mahfýzǵa qaraýyn buıyrdy. Bul joly Láýhýl mahfýzda álgi adamnyń jumaqtyq ekeni jazylyp tur edi. Jábreıil Alladan munyń syryn suraǵanda: «Meniń isterimdi quldarymnyń aqyly túsine almaıdy» dep jaýap berdi. Jábreıil bul jaǵdaıdy álgi adamǵa qaıtadan bildirgisi keldi, oǵan ruqsat berildi. Ǵıbadat jasap jatqan adamnyń janyna kelip: «Saǵan súıinshi! Sen jumaqtyq boldyń» dedi. Álgi adam bul aıtylǵandarǵa tańdanbady, júzinen de esh ózgeris baıqalmady. Otyrǵan jerinde Alla Taǵalaǵa shúkir jáne tásbıh etýin jalǵastyra berdi[2].

Eń aýyr taǵdyrǵa razy bolǵan quldyń bul áreketin kórip, óz basymyzdaǵy bolmashy synaqtarǵa (razylyqtan buryn)  sabyrlyq ta tanyta almaıtynymyz ókinishti.

Kópshilik adamdy «Alla maǵan razy ma eken» degen suraq mazalaıdy. Alla Taǵalanyń razylyǵynyń bir belgisi – quldyń Allaǵa razy bolýynda. Máselen, Quranda  Alla Taǵala: «Rabbyńa qaıt: Sen Rabbyńnan, al Rabbyń senen razy bolǵan kúıde» [3] delingen. Bul aıatta Qudaıdyń razylyǵy seniń razylyǵyńnan keıin kelýi beker emes. Tipti, qudsı hadıste: Paıǵambarymyz: «Alla Taǵala aıtady:  Qulym Men jaıly qalaı oılasa, Sondaımyn. Ol Meni eske alsa, onymen birgemin. Qulym Meni jeke eske alsa, ony jeke eske alamyn. Eger Meni  jamaǵattyń arasynda eske alsa, Men ony odan haıyrly bolǵan jamaǵat  arasynda eske alamyn. (ıaǵnı, Ózine jaqyn bolǵan perishteler arasynda)», degen [4]. Demek, joǵarydaǵy aıat-hadıske kóńil bólsek, Allanyń razylyǵyna jetýimiz úshin alǵashqy qadamdy ózimiz jasaýdyń  qajettiligi aıtylýda. Baıqaǵanymyzdaı, taǵdyrǵa razy bolý – baqytty ómir súrýdiń kilti bolyp qana qoımaı, Allanyń razylyǵyna jetkizbek.

Alla Taǵala barshamyzdy Óz taǵdyryna razy bolǵan quldardyń qatarynan etkeı! Áámın!

Janar Ǵarıfollaqyzy

 

[1] «Baqara» súresi, 216-aıat

[2]  https://www.islamdini.kz/articles/315

[3] «Fájr» súresi, 29-aıat

[4] Býharı, Mýslım

Pіkіrler Kіrý