BARAAT - RÝHANI OLJAǴA KENELETIN TÚN

06 naýryz 2023 4173 0
Оqý rejımi

Shaǵban aıynyń taǵy bir ereksheligi ol aıda qasıetti Baraat túniniń (Ottan qutylý túni) bolýy. Bul tún Shaǵban aıynyń 14-inen 15-ine sáıkes keledi (naýryzdyń 6-nan 7-ne qaraǵan túni). 
Paıǵambarymyzdan ﷺ bul túnniń rasymen de qasıettiligin ári osy túni Allanyń  jer betine meıirimi túsetinin dáleldegen hadıster jetken. Bir nesheýin tómende keltiremiz:

1) Múminderdiń anasy Aısha ؓ bylaı deıdi: «Birde Allanyń Elshisi ﷺ túngi namazynda sájdede uzaq ýaqyt jatyp qaldy. Sájdede uzaq bolǵany sonshalyq, men tipti qaıtys bolyp ketti me dep qoryqtym. Osy oımen tósegimnen turdym da bas barmaǵyn qozǵap kórdim. Saýsaǵy qımyldaǵan soń óz ornyma qaıta keldim. Osydan soń men onyń sájdede jatyp, bylaı degenin estidim: «Ia Rabbym, Seniń azabyńnan, meıirimińe júginip, úmit etemin. Men Senen pana tileımin. Seni Óziń laıyq bolǵan dárejede madaqtaı almaımyn. Sen Ózińdi sıpattaǵandaısyń».  Osydan soń ol mańdaıyn sájdeden kóterip, namazyn aıaqtady. Jáne maǵan qarap bylaı dedi: «Eı Aısha,  Paıǵambar seni qaldyryp ketti dep oılap qaldyń ba?» Men oǵan: «Joq Allanyń Elshisi, men tek qana seniń janyńdy osy ómirden alyp ketti me dep qoryqtym, óıtkeni seniń sájdeń óte uzaqqa sozyldy ǵoı». Osydan soń Ol: «Bul túnniń qandaı tún ekenin bilesiń be?»,- dep surady. Men: «Alla men Onyń Paıǵambary jaqsy biledi»,- dep jaýap berdim. «Bul Shaǵban aıynyń jartysy tolǵan tún. Bul túnde Alla Taǵala quldaryna meıirimin jaýdyryp, keshirim tilegendi keshirip, meıirim tilegenderge Óz meıirimin jaýdyratyn tún. Tek qana júreginde musylman baýyryna degen kegi bar adamǵa ol raıynan qaıtpaǵansha nazar salmaıdy».  


2) Basqa hadıste Aısha anamyz ؓ bylaı dep jetkizedi: «Paıǵambarymyz ﷺ : «Alla Sýbhana ýa Taǵala Shaǵban aıynyń jartysy tolǵan túni Qalb taıpasynyń qoılarynyń júninen de kóp shamadaǵy adamdardy keshiredi»

Qalb taıpasy- kóp qoı ósirýimen tanylǵan taıpa bolatyn. Sol sebepti de hadıste osy túni kóptegen adamdardyń Allanyń keshirimi men raqymyna ıe bolatyny aıtylǵan.


3) Taǵy bir hadıste Paıǵambarymyz ﷺ  bylaı deıdi: «Bul tún Shaǵban aıynyń ortasy. Alla Taǵala tozaq otynan Qalb taıpasynyń qoılarynyń júninen de kóp shamadaǵy adamdardy bosatady. Alaıda Allaǵa  serik qosýshyǵa jáne musylman baýyryna degen júreginde kegi bar adamǵa, sondaı- aq týystyq qarym- qatynasty úzýshi men tákapparlyqqa salynyp, etegin tobyǵynan tómen túsirip kıgen adamǵa, ári ata- anasyna qarsy shyǵýshy men sharap ishetin adamǵa nazar salmaıdy».

4) Mýaz Ibn Jábbál ؓ Paıǵambarymyzdyń ﷺ bylaı degenin jetkizedi: «Alla Taǵala Shaǵbany aıynyń ortasy tolǵan túni quldaryna meıirimin jaýdyrady da barlyǵynyń kúnásin keshiredi. Teq qana Ózine serik qosýshy men júreginde musylman baýyryna degen kegi bar adamnan basqany meıirimine bóleıdi».
Hadıs rıýaıatshylarynyń tizbeginde az ǵana olqylyqtar bolǵanyna qaramastan, jalpy hadısterden bul túnniń ornynyń erekshe ekendigin ári osy túndi qasıetti túnder sekildi qulshylyqpen ótkizý- negizsiz jáne oıdan shyǵarylmaǵan amal ekendigin ańǵaramyz. Alaıda zamanaýı ǵalymdar hadıs tizbegindegi olqylyqtarǵa qarap, bul túnge qasıetti dep baǵa berýden bas tartqan. Negizinde hadıs mamandary keltirilgen hadısterdiń birazyn senimdi dep, al tizbegindegi olqylyqtary hadıs ilimine sáıkes jetkizýshilerdiń sanynyń kóptigine qaraı joıylyp ketedi dep eseptegen. Sondyqtan da úmmettiń úlkenderi bul túnge erekshe mán berip, ony qulshylyqpen ótkizgen.


Bul túni ne isteý qajet?

Baraat túnin durys qarsy alý úshin, bul túndi uıqysyz ótkizgen abzal. Eger kimde kimniń shamasy jetse, bul túndi tek qulshylyqpen ótkizgeni jaqsy. Alaıda kimniń buǵan shamasy jetpese, ol adam osy túnniń kez kelgen bóligin qulshylyqqa arnaı alady. Qulshylyqqa túnniń ekinshi bóligin arnap, myna ǵıbadat túrlerin atqarsa bolady:

Namaz. Namaz – osy túnde atqarylatyn eń abzal qulshylyqtyń biri. Namaz rakaǵatynyń belgilengen sany joq, alaıda rakaǵat sany segizden kem bolmaýy tıis. Sondaı- aq ár namazdaǵy rýkýǵ, qııam, sádjede uzaǵyraq bolǵany abzal. Namazda Qurannan uzaq aıattar oqylǵany jaqsy. Eger kimde kim uzaq súrelerdi esine túsire almaıtyn bolsa, bir rakaǵatta qysqa bir súreni birneshe ret qaıtalaýyna da bolady.

Tıláýát. Qasıetti Qurandy oqý – osy túni atqarylar paıdaly qulshylyqtyń túrine jatady. Namaz oqyp bolǵan soń ıa bolmasa basqa ýaqytta shamańyz jetkenshe Quran oqyńyz.

Zikir. Bul túndi zikirge arnaǵan óte jaqsy. Ásirese Paıǵambarymyzǵa ﷺ  salaýat aıtý. Sondaı- aq zikirdi júrip bara jatqanda, tósekte jatyp jáne de jumys ýaqytynda nemese jumystan tys ýaqytta da oqýǵa da bolady.

Duǵa. Bul túni bizge kóp paıda ákeletin ǵıbadattyń biri. Osy túni Alla Taǵala duǵamyzdy qabyl etedi degen úmit bar. Duǵa – ǵıbadat. Alla Taǵala jasaǵan árbir duǵa úshin suraýshynyń muqtajdyǵyn ótep qana qoımaı, saýap ta jazady. Tipti suraǵan nársesi qol jetimsiz bolsa da, ol adam jasaǵan duǵasy úshin saýaptan qur qalmaıdy. Sonymen qatar duǵa barlyq ǵıbadattyń ózegi bolyp tabylatyn Alla men adamnyń baılanysyn arttyrady. Adam  balasy qalaǵanynsha, kez kelgen túrde duǵa ete alady, alaıda eń jaqsy duǵa – Paıǵambarymyzdyń ﷺ duǵalary. Bul duǵalar sheber sózderimen pendeniń bul ómirdegi ári aqyrettegi barlyq muqtajdyǵyn qamtıdy. Rasynda da Paıǵambarymyzdyń ﷺ duǵasy sonshalyqty tereń maǵynaly, tipti pendeniń oǵan baǵa berýge shamasy jetpeıdi.

Paıǵambarymyzdyń ﷺ duǵasy jaıly kóptegen kitaptar ár tilde jaryq kórgen. Musylman adam Alla Taǵalaǵa sol duǵalar arqyly, arab tilinde ıa bolmasa óz ana tilinde sol duǵalardyń maǵynasyn aıta otyryp jalbarynýy kerek.

Nápil namazdy ıa bolmasa Qurandy belgili sebepterge baılanysty oqı almaǵan adamdar bolsa (aýrý, álsizdik nemese shuǵyl tirligi bar bolsa). Ol kisilerge osy berekeli túnniń saýabynan qur qalmas úshin tómendegi amaldardy oryndaýdy usynamyz:


1. Aqsham, quptan jáne tań namazdaryn meshitte, eger syrqat bolyp, shamasy jetpese úıinde oqysyn.


2.Únemi zikir aıtý, ásirese salaýat. Kez kelgen halde, adam uıyqyǵa ketpeıinshe zikirde bolýy tıis.

3. Alladan keshirim tileý. Muny tósekte jatyp ta suraýǵa bolady.

Áıel adamdar etekkir kezinde namaz ben Quran oqı almaıtyndyqtan, olar kez kelgen zikirdi aıtyp, tasbıh tartyp, salaýat aıtýy kerek. Sonymen qatar  Quran men hadısterde kelgen arab tilindegi duǵalardy duǵa etý nıetimen oqı alady.

Senimdiligi álsiz hadıske sáıkes, Paıǵambarymyz ﷺ osy túni Baqyı qorymynda bolyp, sol jerde jerlengen musylmandarǵa duǵa etken dep aıtylady. Osyǵan negizdep keıbir faqıhtar osy túni qorymǵa baryp, ol jerdegilerge «Fatıha» súresin ıa bolmas Qurannan aıattar oqýdy unamdy iske jatqyzǵan. Alaıda bul amal mindetti emes ári muny paryz amaldyń dárejesine kóterýdiń qajeti joq.


Bul túni jasaýǵa bolmaıtyn amaldar


1. Joǵaryda atap aıtylǵandaı Baraat túni – musylmandar úshin erekeshe tún. Sondyqtan da osy túndi Allaǵa tolyqtaı moıusynǵan kúıde ótkizý qajet. Ári Allanyń aldynda unamsyz amaldardan tıylý qajet. Degenmen árbir musylman ár kezde kúnáli isterden aýlaq bolýy qajet. Osyndaı túnderi kúnáli is jasaý úlken qylmys ári Alla Taǵalaǵa boıusynýdan bas tartqandyq bolyp sanalady. Mundaı amal Allanyń qaharyna ushyratady. Sondyqtan da barynsha kúnáli isterden tıylýymyz qajet, asylynda osy túngi jasalǵan kúnálar bul túnniń barlyq nyǵymetinen qur qaldyrady.

2. Keıbir jandar osy túndi atap ótý maqsatynda erkeshe taǵamdar ázirlep, úı ishin ıa bolmasa meshitti bezendirip jatady. Bul amaldardyń barlyǵy negisiz bolyp qana qoımaı, dinsiz adamdardyń oılap tapqan amaldary. Bul solarǵa elikteý bolyp tabylady. Elikteýdiń bul túri kúná bolyp esepteledi, al ony osyndaı qasıetti túnde jasaý kúnáni aýyrlatýy yqtımal. Musylmandar bul amaldan aýlaq bolýlary qajet.

3.Keıbir adamdar bir jerge jınalyp dinı jıyn ótkizip, uzaq sabaqtar oqıdy. Mundaı amaldardy atqarýdyń qajeti joq. Bul túni tek qana qulshylyq, ǵıbadatta bolǵan abzal.

4. Namaz, Quran oqý jáne zikir degen sekildi qulshylyqtardy toppen emes, jeke oryndaý qajet. Nápil namaz jamaǵatpen oqylmaıdy. Jáne de bul túndi atap óti úshin jamaǵatty meshitke jınaýdyń qajeti joq.
Kerisinshe bul túni Alla Taǵalamen jeke qalýdyń jolyn qarastyrý qajet. Bul ýaqyt álemderdiń Rabbysymen tikeleı baılanysyp jáne de Oǵan ǵana ýaqyt, Oǵan ǵana kóńil bóletin kez. Bul túnniń qymbat saǵattarynda Jaratýshy men Onyń qulynyń arasynda eshkim bolmaýy tıis. Ári Alla Taǵalaǵa yqylaspen, ıaǵnı eshnársege alańdamastan ǵıbadat qylý kerek. Sondyqtan da Paıǵambarymyz ﷺ bul túndi eshkimniń qatysynsyz tipti jary Aıshanyń ؓ qatysynsyz ótkizgen. Sol sebepti de ruqsat etilgen nápil ǵıbadattar jamaǵatpen emes, jeke atqarylady.


Shaǵban aıynyń 15- i kúngi oraza


Baraat túninen soń kelesi kúni, ıaǵnı Shaǵbannyń 15-i kúni oraza tutqan musthab amal bolyp sanalady.  Paıǵambarymyz Muhammed ﷺ osy orazany tutýdy ósıet etken. Alaıda birneshe ǵalymdardyń kózqarasy boıynsha bul hadıster senimdi bolyp tabylmaǵanymen de Shaǵban aıynyń birinshi jartysyndaǵy tutylǵan orazanyń saýaby mol ekendigi ańǵarylady. Jáne de súıikti Paıǵambarymyz ﷺ Shaǵban aıynda kóp oraza tutqan bolatyn. Úmmettiń úlkenderi (sáláf ás- solıhtar) Shaǵban aıynyń 15- i kúni aýyz bekitken. Amalǵa asyrylyp otyrǵan bul tájirıbeden olardyń bul hadısti senimdi dep tanyǵandaryn kóremiz. 

Sondyqtan da Shaǵban aıynyń 15- i kúni erikti túrde saýabynan úmit etip, nápil oraza tutýǵa keńes beremiz. Sondaı- aq qaza bolǵan orazany ustaýǵa da bolady.

Pіkіrler Kіrý