QYZǴANYSh DERTINEN ARYLÝDYŃ JOLDARY

05 qazan 2022 5978 0
Оqý rejımi

Adam boıynda kezdesetin minezderdiń biri – qyzǵanysh. Munyń eń tómengi satysy, eshkimge zalalsyzy − qyzyǵý bolsa, al eń asqynǵan túri – qyzǵanysh. Ol – ishtarlyqqa ıa kórealmaýshylyqqa ulasady. Arab tilinde osy eki maǵynany bir ǵana «hasad» sózi bildiredi.

Paıǵambarymyzdyń bir hadısinde: «Eki adam ǵana qyzǵanýǵa laıyqty. Olardyń biri – Allanyń bergen dáýletin din jolynda jumsaǵan adam. Ekinshisi – Allanyń násip etken ilimimen amal jasap, bilgenin basqalarǵa da úıretken kisi», – delingen. Bul jerde qyzǵanyshtan góri qyzyǵý máselesi meńzelgen. «Qyzyǵý» degen sózdiń ornyna qoldanylatyn sózderdiń biri – «tánáfýs». Qurannyń  «fál-ıátánáfısál mýtánáfısýýn»[1]  degen aıatynda bul sóz «jaqsylyq jolynda jarysý» degen maǵynada qoldanylǵan. Osy turǵydan alǵanda ilim, ǵylym úırengen adam aınalasyna paıdaly bolyp, úırengenin ózgelerge úıretýmen shuǵyldansa, ony kórgen kisi: «Shirkin, pálenshe sekildi ushan-teńiz bilimim bolsa, men de ony basqalarǵa úıretip, aqıqatty nasıhattar edim» nemese Alla Taǵala násip etken baılyqty saýap jolynda jumsap júrgen jomart kisini kórgende: «Shirkin, osyndaı baılyǵym bolsa, men de osy kisi sııaqty atymtaı jomart bolar edim» dese, bul qatty qyzyqqandyq.

Baqyt ǵasyrynda sahabalardyń arasynda dáýleti asyp-tasqan kisiler bolǵan. Olar baılyǵyn ıgi jolda jumsap, únemi saýap iste bir-birimen jarysatyn. Ásirese, Mádınadaǵy baı ansarlardyń jomarttyǵyn, saýapty isterge yntyqtyǵyn kórgende, muhajır bolyp kelgen kedeı musylmandar eriksiz muńaıǵan. Tipti, Paıǵambarymyzǵa kelip: «Ýa, Rasýlalla!  Ansar baýyrlarymyz bizben birge namaz da oqıdy, oraza da ustaıdy. Dáýletti bolǵandyqtan, din jolyna baılyǵyn qosa jumsaıdy. Al bizdiń qolymyzdyń qysqalyǵy ózińizge málim», – dep muń shaqqanda, ardaqty elshi olarǵa namazdan soń tásbıhat duǵalaryn oqýǵa keńes bergen.

Iá, bireýge qyzyǵyp qana qaraýdyń eshkimge zııany tımeıdi. Alaıda, ol da óz ólsheminen aspaýy tıis. Áıtpegen jaǵdaıda ýshyǵyp ketýi múmkin. Mysaly, bireý ekinshi bireýdi ǵylymdaǵy jetistikteri úshin, ilimdegi tereńdigi úshin jaqsy kórýi múmkin. Alaıda, kele-kele: «Nege onda bar bilim mende joq?» dep oıy buzylyp, qyzyǵýy qyzǵanyshtyń oshaǵyna aınalǵanyn ańǵarmaı da qalady. Bul jerde aıtpaǵym – qyzyǵý men qyzǵanyshtyń arasy bir-aq tutam. Sondyqtan, bul máselede óte muqııat bolǵanymyz durys. Musylmandar ózgelerdiń qyzǵanyshyn týdyratyn is-áreketterden irgesin aýlaq ustaǵany jón.

Qyzǵanysh pen kóre almaýshylyq – Alla súımeıtin minezderdiń biri. Ol úlken kúnáǵa jatady. Pendeniń jeke ómirine, bul dúnıesi men aqyretine de úlken kesirin tıgizedi.

Álsiz hadısterdiń birinde: «Qurǵaq otyndy qas-qaǵym sátte ottyń jaǵyp jiberetinindeı, qyzǵanysh ta adamnyń barlyq jaqsy amaldaryn lezde joq qylady», delinedi.

Jaqsylyq jasaǵan adam qyzǵanyshtan arylmasa, Qudaı saqtasyn, jıǵan-tergen bar saýabynan bir demde aırylyp, qur alaqan qalary anyq. Bireýlerdiń qyzǵanshaqtyǵy betinde turady. Endi bireýlerdiki ishteı ózegin órtep jatady. Mundaılar qulshylyqtan bas almaı, ıgi amaldardy qanshalyqty kóp jasasa da, onyń lázzaty men bereketin sezine almaıdy. Mysaly, mundaı pasyq nıetti adam taqýa kisini kórgen saıyn nemese ol kisi esine túsken saıyn degbirsizdenip, óz ǵıbadatynan eshqandaı lázzat sezine almaı, mazasy qashady da turady. Mundaı adamdar rýhanııatyn tereńdetip, Haq Taǵalaǵa jaqyndaýdan da maqurym qalmaq. Sondyqtan, udaıy beımaza kúı keship, quty qashady. Bir jaǵynan Allanyń ózgelerge bergenderin jaratpaı, taǵdyrdy tildep, narazylyq bildiredi. Bul – Jaratqan Ie aldynda ádepsizdik. Jaratýshy Alla bireýge sulýlyq, bireýge mal-dúnıe, bireýge shen-shekpen t.b. bergen. Qyzǵanshaq adam Jaratýshynyń ózine bergenine kóńili tolmaǵandyqtan, ózgeni, ıakı ózinde joqty qyzǵaný arqyly taǵdyrdy tildeıdi. Osylaısha Allanyń isine qarsy keledi.

Endi osy máseleni dúnıe turǵysynan taldap kórelik. Qyzǵanshaq jan ózgeni emes, áýeli óz-ózin aıyqpas keselge ushyratady. Óıtkeni, basqaǵa buıyrǵan jaqsylyqtardy kórgen saıyn ózindegini qońyltaqsyp, pushaıman kúı keshedi. Áldeqandaı aýrýǵa tap bolyp, ishteı dińkesi qurıdy. Qyzǵanyshtan ózegi órtenip, túnimen dóńbekshıdi. Durys uıyqtaı almaǵandyqtan, júregi nasharlap, denesi álsireı túsedi. Máselen, saıasatta básekelesinen jeńilgen qyzǵanshaq adam óz-ózin bıleı almaı, árkimge bir tıisip, kóringenmen kerildesip sózge kelip jatady. Ǵylymmen aınalysatyndar arasynda da qyzǵanshaqtyq keselimen aýyratyndar barshylyq. Ǵylymdaǵy áriptesiniń ózinen oq boıy ozyp ketken jetistikterin kórgende qyzǵanyshtan ishin ot qarıdy. Mundaı kúıge ushyraǵan adamnyń oılaný, pikir qorytý, túsiný, túısiný, qorytyp nátıje shyǵarý qabileti tómendeıdi. Biz sóz etken baılyq ta qyzǵanyshtyń otyn mazdatatyn sebepterdiń biri. Ózgelerdiń kúrep tapqan aqshasyn kóre almaǵandar: «Qap, munyń baılyǵyn qaıtip qurtýǵa bolady, qaıtip ózimmen teńestirem?» dep qastyq oılaı bastaıdy. Ózin-ózi ishteı jep, ýaqyt óte kele óz boıyndaǵy saýda jasaý qabiletinen de aırylýy múmkin.

Qyzǵanshaqtyqtan qutylýdyń joldary:

1.    Qyzǵanshaqtyq dertinen qutylý ońaı emes. Óıtkeni, ol – adam boıyndaǵy nashar minezderdiń ishindegi tamyryn tereńge tartqandardyń biri. Bul aýrýǵa shaldyqqan nemese bir taban jaqyn turǵan adam qyzǵanshaqtyqtyń joǵaryda atalǵan rýhanı hám materıaldyq, dúnıe men aqyrettik zııandaryn oılap, túısine alsa ǵana bul dertten aryla almaq.

2.    Kez kelgen adam aldymen Allanyń syılaǵan nyǵmetteriniń nátıjesin oılaǵany jón. Baılyq máńgilik baqytqa sebepker bola almaıdy. Ótkinshi ómirde ony qajetsiz nárselerge beı-bereket shashý da aqyldylyq emes. Sondyqtan, basqa bireýdiń nesibesin qyzǵanbaı, «Jaratqannyń maǵan bergen syılary da az emes. Bireýdiń nesibesin qyzǵanyp, ómirimdi azapqa aınaldyrǵansha, óz qolymdaǵy nyǵmetterdi durys paıdalanyp aqyrettik saýabymnan aırylyp qalmaýǵa tyrysýym kerek» dep oı túıgen jón.

3.    Bireýdiń dúnıesi úshin sary ýaıymǵa salynbastan buryn sol nesibege qalaı qol jetkizgenine mán berý kerek. Óıtkeni, nesibeli bolýdyń ózindik joly bar. Sondyqtan ony qyzǵanbaı, kerisinshe adal aqy, mańdaı termen tabys tabýdyń joldaryn jan-jaqty qarastyrǵan jón. Ǵylym, ataq, shen-shekpenge jetý de sol sekildi. Iá, árbir jeńistiń, árbir jetistiktiń ózindik jón-joralǵysy bar. Olaı bolsa, qııaldaǵyǵa eńbekpen jetý kerektigin oılaý qyzǵanyshty azaıtýǵa sebep bolýy múmkin.

4.    Qamshynyń sabyndaı ǵana pánı dúnıede ótkin-shi baılyqty armandap, soǵan umtylý, «ózgeler qońyz terip ketse de ózim tarshylyq kórmesem eken» deý – kókireginde ımany bar múmınge múlde jaraspaıdy. Fánıdiń ótpeli ekenin bir sát te esinen shyǵarmaı, ár musylman Allanyń baqı, máńgilik nyǵmetterine qol jetkizýdi basty maqsat tutyp, sodan keıin ǵana neni qyzǵanýdy nemese qyzǵanbaýdy baǵamdaǵany jón.

5.    Sondaı-aq qyzǵanshaq adam eń bolmasa, osy minezin jasyryp, elge bildirmeýge tyrysqany maqul. Qyzǵanyshyn tejeı almaı birden syrtqa bildirip qoıatyndardyń bul jaǵymsyz minezi baıqamasa ádetke aınalyp ketýi múmkin. Sondyqtan, ózin-ózi tárbıelep, sezimderin tejeı bilgen adam birte-birte qyzǵanshaqtyqtan aryla alady.

6.    Árkim ózgeniń ıeligindegi dúnıeni qaıdan, qalaı alǵanyn timiskilenip izdeýden aýlaq turǵany jón. Qyzǵanshaqtyq keseline shaldyqqan adam bul naýqastan qutylý úshin qolynan kelgenshe ózgeniń nesibesin kórmegeni, kórse de kórmegensýge tyrysqany durys. Áıtpese, ózgeniń ıeligindegi árbir nárse qyzǵanysh otyn mazdatyp, tynyshyn buzady. Quranda bul týraly: «Senderdiń mazalaryńdy alatyn, tynymdaryńdy qashyratyn jaǵdaılarǵa tap bolmaý úshin kóp suraq qoıýdan aýlaq bolyńdar»[2] delingen. Negizinde bul aıat tikeleı qyzǵanshaqtyqqa qatysty emes. Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) ne bolsa sony suraı berýge tyıym salý maqsatynda túsken. Alaıda, joǵarydaǵy másele de tuspaldap aıtylǵan.

Alpysbaev Rashıd Abdýalıuly
«Yryskeldi qajy» meshiti naıb ımamy 

 

 

[1] «Mýtaffıfın» súresi, 26-aıat.
[2] «Máıdá» súresi, 101-aıat.

Pіkіrler Kіrý