Rızyq-nesibem mol bolsyn deseńiz...

12 aqpan 2019 1231 0
Оqý rejımi

Bir túıir nannyń ózi mańdaı terdi tógip, eńbek etýmen keledi. Beınetsiz zeınet joq. Buǵan qosa Jaratqanǵa ıman keltirip, bes ýaqyt namazyna berik bolý paryz. Al, endi ımandy bekite túsetin, rızyq-nesibege bereket beretin kóptegen amaldar bar. Dálirek aıtsaq, qulshylyq túrleri bar. Mine, sol qulshylyqtar ishinde bilegi myqty azamatpen qatar názikjandy áıelder de, beli búkireıgen qarttar da ońaı atqara alatyny bar. Solardyń jeteýin atyn aıtyp, túrin tústep shyǵaıyq.

1. TAQÝALYQ. 

Quran Kárimde: «...Kim Alladan qorqyp, taqýalyq etse, Ol shyǵatyn jol jasaıdy. Ári Ol oǵan onyń ózi oılamaǵan jaqtan rızyq beredi...»,[1] degen aıat taqýalyq árkimniń qolynan kelmeıtin qazyna esikterin aıqara ashatyn qasıetin pash etýde.

2. ISTIǴFAR. 

Istıǵfar – bilip-bilmeı, baıqamaı nemese ádeıi jasalǵan úlken-kishili kúnálary úshin ókinip Alla Taǵaladan keshirim suraý. Quran Kárimde: «Rabbyńnan keshirim tileńder, óıtkeni Ol – kóp Keshirýshi. Ol senderge aspannan mol jańbyr jiberedi. Senderdi mal-múliktermen jáne perzenttermen qoldaıdy. Senderge baý-baqshalar ósirip jáne sender úshin ózender paıda qylady»,[2] dese, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim kóp ıstıǵfar aıtsa Alla Taǵala árbir ýaıym-qaıǵynyń artyn qýanysh, árbir qylys-taıań kezinen keıin shyǵatyn jol kórsetip, oılamaǵan jerden rızyq-nesibesin beredi»,[3] dep, ıstıǵfar syryn uqtyrýda.

3. TÁÝEKEL. 

Quran Kárimde: «...Al, kim Allaǵa júginip, Oǵan táýekel etse, Ol oǵan jetkilikti...»,[4] dese, hadıste: «Allaǵa laıyqty jáne shynaıy túrde táýekel etseńder qus sııaqty nesibeli bolar edińder. Qus uıasynan jemsaýy bos bop ushyp shyǵyp, keshke toltyryp qaıtyp keledi»,[5] dep baıandaıdy.

4. TÝYSTYQ QARYM-QATYNAS.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Kimde-kim rızyq-nesibesi keń bolýyn jáne ómiriniń uzaq bolýyn qalasa, týysqandarymen jaqsy bolsyn»,[6] dep, aǵaıyn tatý bolsa, shańyraqqa bereket turaqtaıtynyn túsindirýde.

5. SADAQA JASAÝ. 

Quran Kárimde: «...Sender ne jumsasańdar da Ol onyń ornyn qaıta toltyrady. Ol – rızyq berýshilerdiń eń qaıyrlysy»,[7] dep ámir etilgen. Rasynda, sadaqa myń bir qasıeti bar tylsym qulshylyq.

6. DUǴA. 

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Ábý Ýmamáǵa (r.a.): «Alla Taǵala ýaıymyńdy ketirip, qaryzyńnan qutqaratyn sózderdi úıreteıin be?» – dedi. Ábý Ýmamá: «Árıne, ýa Alla elshisi!» – dedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Tań atsa jáne kesh batsa: «Ýa, Alla! Ýaıym men qaıǵydan Senen pana suraımyn, álsizdik pen jalqaýlyqtan Senen pana suraımyn, qorqaqtyq pen sarańdyqtan Senen pana suraımyn, qaryzǵa batyp, adamdardyń óktemdigine qalýdan Senen pana suraımyn, - dep aıt», – dedi. Ábý Ýmamá: «Men osy sózderdi aıtyp, ýaıym-qaıǵy men qaryzdan qutyldym, – deıdi»[8].

7. NYǴMETKE ShÚKIRShILIK. Quran Kárimde: «Eger shúkirshilik etseńder, senderge ony mindetti túrde arttyra beremin...»,[9] dep ámir etilgen. Omar bın Abdýlazız (r.a.): «Allanyń bergen nyǵmetin Allaǵa shúkirshilik etýmen baılap ustańdar. Shúkirshilik – nyǵmetti myqtap ustaıdy», – degen eken.

Endeshe, nesibeli de bereketti bolýdy qalasańyz ımanyńyzdy qýattaıtyn ári tabysyńyzǵa bereket kirgizetin osynaý qulshylyqtardy kúndelikti ádetińizge aınaldyryńyz. 

 

Qýat Erǵalıuly


[1] «Talaq» súresi, 2-3 aıattar.
[2] «Nuh» súresi, 10-12 aıattar.
[3] Ahmad.
[4] «Talaq» súresi, 3-aıat.
[5] Tırmızı.
[6] Buharı.
[7] «Sábá» súresi, 39-aıat.
[8] Ábý Dáýid.
[9] «Ibrahım» súresi, 7-aıat.

Tegter: rızyq nesibe duǵa
Pіkіrler Kіrý