TÁKAPPARLYQTYŃ SEBEPTERI

10 maýsym 2023 4169 0
Оqý rejımi

Adam boıyndaǵy bolatyn teris qasıetterdiń eń jamany, adamdarǵa jaǵymsyzy, eń laıyqsyzy, ol tákapparlyq, menmendik. Alla Taǵala mundaı qylyqqa qatań túrde tyıym salǵan:

«Sonda Musa: «Men ózimniń de senderdiń ortaq Rabbymyzdyń atymen Esep kúnine senbeıtin árbir tákappardan saqtanamyn», – dedi» («Ǵafır» súresi,27-aıat).

«Shyndyǵynda Ol (Alla) tákapparlardy unatpaıdy» («Nahyl» súresi, 23-aıat).

Paıǵambarymyz ﷺ hadısinde: 

«Júreginde túıirdeı ımany bar adamnyń bári tozaqqa kirmeıdi. Júreginde túıirdeı tákápparlyǵy bar adamnyń bári jumaqqa kire almaıdy» (Múslım, Iman, 148, 149) dep ózin pań sanatatyn tákápparlyqtyń, ımanǵa qaıshy keletinin bildirgen.

Tákapparlyq degen – ózin basqalardan  ilimimen, amalymen, dúnıelik  is-áreketimen  joǵary ustaý bolýy múmkin.

Tákapparlyqtyń dinı jáne dúnıelik eki sıpaty bolýy múmkin. Bul sıpattardan taraıtyn tákapparlyqtyń jalpy jeti sebebi bar:

  1. Ilim – ilim ıesi bolǵan keıbir adamdar tákapparlyq  dertine tez shaldyǵady. Olar ózinde bolǵan iliminiń kóptiginen ózderin basqalardan joǵary ustaıdy. Olardyń tákapparlyǵy eki sebepke negiz bolady:

Birinshi sebep: Ilim dep tanyǵan nárse aqıqat bolmaıdy. Aqıqat, shynaıy ilim arqyly pende Allany jáne ózin jaqsy tanıdy. Shynaıy aqıqat ilim ıesi taqýa bolyp tákapparlyqqa jaqyndamaıdy.

Alla taǵala «Fatyr» súresiniń 28-aıatynda: «Álbette, Alladan Onyń ǵalym (ǵulama) pendeleri ǵana qorqady» - deıdi.

Ekinshi sebep: Bilimdi  bolsa da, óz nápsisin buzyqtyqtan, jaman minezden, ótirik, ósekten toqtata almaıtyn adamdar.

Osy sııaqty adamdar qansha bilim alsa da, ózderin tárbıeleı almaǵandary úshin, jaman sıpattardan aryla almaıdy. Osyndaı sebeptermen bilim ıesi tákapparlyqqa tez ketýi ǵajap emes.

  1. Amaly sebepti tákappar bolý.  Bul sıpattaǵy tákapparlyq Allaǵa erekshe, kóbirek qulshylyq etýshi adamdardan bolady.

Bul eki sanatqa bólinedi:

Birinshi sanattaǵy amaldar dúnıelik isterde bolady. Tákapparlyqqa berilgen adamdar tek ózderiniń kóńilin aýlap, el-jurttan erekshe bolýdy qalaıdy. Adamdar olardyń qajetin ótep, maqtap, ulyqtap, ornynan turyp jaı berip, árdaıym olardyń taqýalyǵyn jáne erekshe jasaǵan qulshylyqtaryn maqtap júrýlerin jandary qalaıdy.

Adamdardyń óziniń aınalasynda qurdaı jorǵalap júrýin unatý da tákapparlyqtyń belgisi.  

Hazreti Alı (r.a.) «Kim tozaq qaýymynan bir kisini kórgisi kelse, ózi otyryp alyp aldynda adamdardy tik turǵyzyp qoıǵan adamǵa qarasyn (nazar salsyn)» - degen.  

Al Abý Darda (r.a.) «Qashan da artynan adam ilestirip júrgennen bastap, pende Alladan uzaqtaı beredi» - deıdi.

Adamdardyń jaǵdaıyn (kóńilin) surap barmaý, ózine tıesili nárseni úıine ózi alyp barmaýy da tákapparlyq sıpattarynyń biri.

Bir áýlıe kisi Ramazan aıynda shákirtterimen birge saparǵa shyǵady. Dittegen jerge jaqyndaǵan kezde bir top adamdardyń olardy qarsy alý úshin joldardyń adamdarmen toltyrǵandaryn kóredi. Álgi áýlıe kisi, birden dorbasynan qatqan nandy alyp aýzyna salady.     Muny kórgen kópshilik: «Biz bul kisini úlken ǵalym, taqýa, áýlıe dep biletin edik, al bul bolsa Ramazan aıynda oraza tutpapty, onyń ústine barlyǵynyń kózinshe nan jep kele jatyr. Mundaı adammen sóılesýge bolady ma?» desedi de, tarap ketedi.

Shákirtteri  bul istegen  áreketiniń sebebin, hıkmetin suraǵanda, «Sonshalyq kóp adamnyń biz úshin kóshelerdi toltyrǵandaryn kórgenimde kóńilime tákapparlyq kelýinen qoryqtym. Olardyń kózine tómen bolyp kórinip, nápsimdi túsirý úshin osylaı istedim. Nandy shaınadym, biraq jutpadym. Kórgenderdiń barlyǵy meni nandy jep qoıdy dep oılady. Kóńilime tákapparlyq ornalasyp Alla taǵalanyń azabyna sebep bolsam jaǵdaıym ne bolar edi?» - depti.

Ekinshi sanattaǵy amaldar   dinı isterde bolady. Tákapparlyqqa berilgen qulshylyǵy óte kóp taqýa adamdar, ózderinen basqasy qısyq (burys) jolda júrgenderin kóre qalsa, olardy adasqandar, báleketke ushyraǵandar dep ózin olardan joǵary ustaıdy.

Imam Mýslım, Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste, Paıǵambarymyz ﷺ: «Qashan bir kisiden «adamdar buzyldy» degendi estiseńiz, bilip qoı, onyń ózi buzylǵan» - degen.

  1. Tegi men dárejesi arqyly tákapparlaný

Tegi sharapatty, bedeldi  bolǵan adam ózinen bilimi men amaly artyq, joǵary bolǵan adamǵa tákapparlanyp qarym-qatynas jasaıdy. Olardyń túsiniginshe, basqa adamdar olardyń quly nemese qyzmetkerindeı bolady. Islamnyń úıretýinde  tektik, bedeldik kisiniń amalynan joǵary qoıylmaǵan.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste; Paıǵambarymyz ﷺ «Kimniń amaly artqa tartsa, onyń tegi, mansap-dárejesi alǵa tarta almaıdy» - degen.

  1. Kórkimen tákapparlaný.

Bul nárse ádette áıelder arasynda kóbirek kezdesedi. Olar bir-birlerine kórikteri arqyly basqalardyn aıyptaryn aqtarýmen bolady.

  1. Mal-dúnıemen tákápparlaný.

Mal-dúnıesi, aqshasy kóp  kisiler, Islam tárbıesin almaǵan bolsa kedeılerden, jaǵdaıy tómen adamdardan ózderin, mal-dúnıesimen joǵary ustap tákápparlanýy. Olardyn tákápparlyǵy áńgimeleri men isterinen baıqalyp qalady.

Paıǵambarymyz Ábý Hýraıradan (r.a,) rıýaıat etilgen basqa bir hadısinde: «Tákápparlanyp ızaryn deneniń belden tómengi jaǵyna kıiletin shalbar sekildi kıim súıretken kisige Alla Taǵala qııamet kúni raqymdylyqpen qaramaıdy»  (Býharı, Mýslım) -  dep jalpy uzyn kııýdi emes tek tákápparlaný maqsatynda uzyn etek kııýdiń kúná ekenin naqty túsindirgen.

Tákapparlyq dinimizde kisini tozaqqa laıyq etetin qaterli rýhanı aýrý.  Bul jaıly Paıǵambarymyz ﷺ : «Kimde-kimniń júreginde tozańdaı tákapparlyq bolsa, ol kisi  jumaqqa kirmeıdi», - dedi.

Sonda bir adam : «Árkim óziniń kıimi men aıaq kıiminiń ádemi bolǵanyn qalaıdy. Bul da tákapparlyqqa jatady ma?», - dep suraq qoıdy.

Paıǵambarymyz ﷺ «Alla Taǵala kórkem, kórkemdikti jaqsy kóredi. Tákapparlyq ol – aqıqatty moıyndamaý ári ózge adamdardy mensinbeý» - dep jaýap berdi.

  1. Kúsh-qýatymen maqtanyp tákapparlaný.

Dene kúshi myqty adamdar, sport sheberleri, kúresshiler, boksshylar jaıly aıtylady. Tákapparlardyń ózderiniń qarsylastary tómen, kúshsiz, álsiz bolǵandardyń ústinen qaraýy.

  1. Óz jaǵyndaǵy jaqyndarymen tákapparlaný.

Kisi óziniń qaramaǵyndaǵylary, shákirtteri, qyzmetkerleri, týǵan-týystary, jora-joldastary jáne balalarymen tákapparlaný.

 

Tákapparlyqtyń túrleri:

  1. Alla Taǵalaǵa tákapparlaný. (Alla Taǵalaǵa  pende bolýdan ózin alyp qashý) Mysaly: Ferǵaýn men Namrýdtyń tákapparlyǵy. 
  2. Paıǵambarymyzǵa ﷺ tákapparlyq.   (Mekke kápirlerine uqsap  Paıǵambarymyzǵa ﷺ  boısunýdan  nadandyqpen tákapparlaný).
  3. Pendelerge tákapparlaný. (Ózin basqalardan joǵary qoıyp ózgelerge jaman kózimen qaraýdan turady).

Pіkіrler Kіrý