TAQÝALYQ MÁSELESI

09 naýryz 2023 3313 0
Оqý rejımi

Haq Taǵala aıtady:

«Rabbylaryńnyń jarylqaýy men taqýalar úshin ázirlengen eni kók pen jerge teń jánnatqa asyǵyńdar». («Imran» súresi, 133-136 aıat)

Adam balasy isine muqııat bolý jáne Qııamet kúni Alla Taǵalamen júzdeskenge ázirlenýdiń mánisi taqýalyqta. Al taqýalyq degenimiz: Alla Taǵalaǵa boısunyp sharıǵatqa saı tirshilik etý, kúná isteýden saqtaný.

«Taqýalyq» sóziniń túp negizgi maǵynasy: az sóıleý. Sonymen qatar, «taqýalyq» sózi «saqtaý», «qorǵaý» jáne «jekkórinishti, ádepsiz, zııandy nárseden aýlaq bolý» maǵynasynda keńinen qoldanylady.

Din salasyna keler bolsaq, taqýalyqtyń mánisi tek kúnáli jáne uıatty isten saqtanýmen shektelmeı, bálkim, ózine ıgilik isteý men Jaratýshyǵa boısuný uǵymyn qamtıdy. Alla Taǵala aıtady:

«Igilik – namazda júzderińdi shyǵys, ne batysqa qaratýda emes. Bálkim, ıgilik – Alla Taǵalaǵa, Aqyret kúnine, perishtelerge, Kitapqa, paıǵambarǵa ıman keltirýde, ózi jaqsy kórgen malyn týys-jaqyndar men jetimderge, kedeıler men jolaýshylarǵa, járdem suraýshylarǵa jáne quldyqtan azat etý jolyna jumsaýda, namaz oqý men zeket berýde, ýádeni oryndaýda, qıynshylyq pen qasiretke jáne Alla Taǵala jolyndaǵy kúreste sabyrlyq etýde. Osy izgi sıpattardy ıelengender – ımandarynda kirshiksiz adal jáne shyn taqýa».

Osy sebepten ǵalymdar «taqýalyq» sóziniń sharıǵı maǵynasyna qatysty: «Taqýalyq – Alla Taǵalanyń qahary men azabynan saqtanyp, Onyń ámirlerine boısuný», - degen.

Paıǵambarymyz muhammed taqýalyqtyń sıpatyna qatysty bylaı deıdi: «Syrt kózge jaqsy bolyp kóringenimen, Alaıda, ishi kúmándi bolǵan nárseden saqtanbaıynsha pende taqýalar qataryna qosyla almaıdy».

«Omar ıbn ál-Hattab Ýbáıdan taqýalyq jaıynda suraǵanda , ol: «Sen tikenegi bar jolmen júrdiń be?»,-dedi.

  • Iá, júrdim.
  • Sonda qalaı júrdiń?
  • Balaǵymdy qaıyryp, aıaǵymdy aqyryndap basatynmyn.
  • Mine, taqýalyq degenimiz osy».

Maımýn ıbn Mıhran taqýa adamdy sıpattap aıtady:

«Joldasynyń azyǵy men kıimi qandaı jolmen kelip jatqanyna syn kózben qaraǵanyndaı, óziniń de iship-jegenine syn kózben qaramaıynsha eshbir pende taqýa bola almaıdy».

Imam ás-Sabýnı aıtady:

«Ózin zııandy nárseden saqtaǵan jáne Alla Taǵalaǵa boısunýmen Onyń azabynan saqtanǵan adam – taqýa».

Ibn Ábı Hatım aıtady:

«Mýaz ıbn Jábáldan: «Taqýa degen kim?»,-dep suralǵanda: «Shırkten jáne puttarǵa qulshylyq etýden saqtanǵan ári Alla Taǵalaǵa qulshylyq etýde yqylasty bolǵan»,-dep jaýap bergen».

Ábý Iazıd Ál-Bıstamı aıtady:

«Taqýa – aqıqatty Alla Taǵala úshin aıtqan jáne ıgilikti Alla Taǵalanyń razylyǵy úshin istegen adam».

Taqýalyq barlyq jaqsylyqtyń negizi. Óıtkeni  taqýalyq Alla Taǵalanyń razylyǵyn, paıǵambarymyzdyń dostyǵyn jáne eki dúnıeniń ıgiligin násip etedi.

Paıǵambarymyz Muhammed aıtady:

«Meniń dosym aralaryńdaǵy bireýdiń urpaǵy emes, taqýalaryń».

Alla Taǵala Qııamet kúni belgili ýaqytta adamdardy jınap, barlyǵyna estirtip. «Halaıyq! Men senderdi jaratqan  kúnnen bastap osy kezge deıin óz erikterińe qoıdym. Endi amaldaryńa esep beresińder. Men ózimmen qatynas jasaýdyń jolyn belgiledim. Sender de ózara mansap, ataqqa qaraı qatynasta bolý joldaryn belgiledińder. Alaıda, sender menimen qatynasta bolýdan góri, tek ózara qatynasta bolýdy artyq kórdińder. Men: «Táńirlerińniń aldynda eń joǵary dárejege taqýalaryń ıe bolady»,-dedim. Alaıda, sender bar bolǵany: «Pálensheuly pálenshe pálensheden dáýletti» degen sózdi estý maqsatynda Maǵan qarsy keldińder. Búgin Men sendermen qatynasymdy úzip, Menimen qatynasta bolǵandardyń mártebesin kóteremin. Taqýalar qaıda?»,-deıdi. Osydan keıin taqýalar úshin tý kóterilip, olar týǵa erip jánnatqa suraqsyz kiredi».

Taqýa adam:

1.Allanyń súıispenshiligine bólenip;

2.Allanyń súıikti qulyna aınalady;

3.Osy dúnıede jáne Aqyrette Alla Taǵalanyń qurmetine laıyq bolady;

4.Jánnatty úıi retinde ıelenedi.

Haq Taǵala taqýalyqty bereke kózi jáne jamanshylyqtyń betin qaıtarý kózi etken.

Bul taqyrypty Imam Ahmad, Imam Tırmızı jáne Imam Ibn Majáh Ánas ıbn Málıkten rıýaıat etken hadıspen támamdaǵym keledi.

Ánas ıbn Málık aıtady:

«Rasýlalla «Mýdássır» súresiniń 56-aıatyna qatysty bylaı dedi: «Haq Taǵala – taqýa jáne keshirim Iesi. Rabbylaryń: «Men taqýalyq ıesimin. Maǵan ózgeni serik etpeńder. Men ózgeni Maǵan serik etýden saqtanǵandy keshirýshi Iemin»,-deıdi».

 

«Otyz kún orazanyń ýaǵyzy» kitabynan alyndy

Pіkіrler Kіrý