TILGE TOQTAM BOLSA...

14 maýsym 2024 474 0
Оqý rejımi

Ulttyq sóz óneriniń zergeri, qaı shyǵarmasy bolsyn oqyrmandy beı-jaı qaldyrmaıtyn qarymdy qalamger Oralhan Bókeıdiń «Ataý kere» romanyndaǵy «Nege biz osy...» dep bastalatyn Taǵannyń monology bárimizge tanys shyǵar ıá?

«Nege biz osy ótirik sóıleımiz, ótirik kúlemiz, qysqasy - ótirik ómir súremiz, a? Nege biz osy ózimizdiń bul álemge artyq, túkke de keregimiz joq beıshara múskin ekenimizdi moıyndamaımyz... nege biz osy qatygez de, qasıetsiz bolyp kettik» degen sózderdiń ózi aıtpaq oıymyzdyń aýanyn dál basqandaı-aq... Shynymen de nege biz osy osyndaı qalypqa enip kettik?! Qolymyz qalt etse, bireýdiń qateligin qylǵa tizip, shalys basqanyn betine basatyn jaman ádet taptyq. Ol azdaı onyń namysyn jer baýyrlatyp, abyroıyn alasartatyn keseldi baılap aldyq. Ózge túgil ózińe de tek kesepaty men kesirin tıgizetin bos sóz, qur daýryqpadan, balaǵattan, qarǵap-tildeýden, jala men ótirikten aýylymyzdy alys salsaq keremet emeı nemene?! Qazirgi kúni kópshiligimizdiń paıdasyz áńgimelerge, ósek-aıańǵa, tirliktiń bolmashy usaq-túıekterin sóz etýge qumartýymyzdyń sebebi nede eken... Álde aýzymyzdan shyqqan, tilimizden tapqan ár sózimizge jaýap beretinimizdi umytyp kettik pe eken...

Qasıetti Qurannyń «Qaf» súresiniń 18-aıatynda: «Aýyzdan shyqqan ár sózdiń ańdýshysy bar», - delinedi. Al, paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn﴿ óz hadısinde: «Kimde-kim sóılemeı, tynysh tursa, báleden qutylady», - degen. Demek, ár aıtylǵan sózdiń suraýy da, soǵan sáıkes jazasy da bar degen sóz. Qarap otyrsaq, sharıǵat tanymdarynyń qazaqy danalyqtarmen oraılas keletini tekten-tek emes. «Úndemegen úıdeı páleden qutylady» degen qazaq maqalynyń astarynda da paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn﴿ danalyǵy jatyr. Otyz tisten shyqqan sóz, qyryq rýly elge taraıtynyn da osyndaı hadısten uǵynǵandaı bolamyz.

Aýyzdan shyqqan árbir sózdiń ańdýshysy daıyn ekenin aıtqan Quran sózi de "sóıler sózińe esep ber" degendi nusqaıdy. Óıtkeni, ańdamaı sóılegen sóz keıde adamdy kórsoqyrlyqqa aparatynyn umytamyz. Tiline saq bolyp, tynysh turý – danalyqtyń bir belgisi ekenin árdaıym sanada berik ustaýdyń ózindik mańyzy bar. Tilden týyndaıtyn kesepattyń mysaldary jetip artylady. Aıtalyq: ǵaıbat aıtý, ósek tasý, arsyz sóz sóıleý, paıdasyz áńgime, jalǵan sóıleý, qupııa syrdy jaıý, ýádeni buzý, orynsyz ázildeý, mazaqtaý, kelemejdeý, ótirik maqtaý, eki sóıleý syndy keselder de pende balasyn jaqsylyqtan jylystatatyny ımandaı shyndyq.

Ardaqty paıǵambarymyzdyń bir hadısinde:

«Kimniń sózi kóbeıse, qatelesýi kóp bolady. Kimde-kimniń qatelesýi kóbeıse, kúnási kóbeıedi. Kimniń kúnási kóp bolsa, tozaqqa laıyq bolady», - delinedi.

Adam shynynda kúnániń kóbin tilinen tabady eken. Shyndyqty betke aıttym dep bireýdi esh negizsiz ǵaıbattaý kórinisteri az kezdespeıdi. Osylaı adal adamdy qaralap, ózi osy qylyǵy arqyly kúná arqalaıtynyn bilmeı qalady. Sóılegen ár sózine esep bere almaı, ǵaıbat istiń jeteginde júrgenderge ıman ǵana tarazy bola alady. Alla Taǵala Elshisi (oǵan Alanyń salaýaty men sálemi bolsyn﴿: "Kimde-kim baýyrynyń kemshiligin jasyrsa, Alla Taǵala ondaı adamnyń aıybyn jasyrady", - dep udaıy aıtqanyn árkim óz sanasyna berik túıse lázim bolar edi.

Sharıǵat sabaqtary qazaqy qoǵamnyń barlyq tustarynda kórinis beretinin de joqqa shyǵara almaımyz. Sheshendik sózderdiń ón boıy osyndaı syrlarǵa toly. Qazaq – bir aýyz sózdiń qadirin uǵynǵan halyqtyń biri. Talaı daý-damaıdyń túıinin aǵytqan babalarymyz bir aýyz sózdiń qarymyn qadirleı bilgen. Sebebi, qazaqtyń aqyny da, shesheni de, batyry da uıqastyryp bir aýyz sóz aıta alatyn dárejede bolǵan. «Ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq, bes dushpanyń bilseńiz», - degende Abaı atamyz bes dushpannyń úsheýi – ósek, ótirik, maqtanshaqtyq tilmen órbıtinin aıtady. Ósek aıtyp, ǵaıbat sóıleý – adamdy kúnáge jetelese, maqtanshaqtyq tákápparlyqqa jeteleıtinin ashy synmen túırep ótedi. Shynynda, qazaq arasynda ımanı uǵymǵa qaıshy keletin mundaı minez-qulyqtar kóptep kezdesedi. Ol búgingi kúnniń ashy da bolsa shyndyǵyna saıady.

Dala dilmarlarynyń «Kónekteı basyńa shúmekteı tiliń jaý» degen bir aýyz sóziniń ózi nege turady... «Sóz qadirin bilmegen – óz qadirin bilmeıdi» degen danagóılerimiz «Qulaqqa kirgen sýyq sóz, kóńilge baryp muz bolar» dep sóz semserin ońdy-soldy serpı berýdiń kóńil jaralaıtynyn, sondyqtan, árbir sózge abaı bolýdy, sózben jubatýǵa da, jylatýǵa da bolatynyn meńzeıdi.

Adam aqylynyń, kóńilindegi kórikti oılarynyń otyz tisti jaryp turyp, syrtqa shyqqandaǵy aınasy sanalatyn tilimizdi Raqymy mol Jaratqan ǵaıbattan tazartýdy násip qylsyn! Qara basymyzǵa kesir-kesepatyn tıgizetin, bále-jalany jýyqtatatyn tilimizge toqtam salyp, aıtylǵan ár sózimiz ben ár isimizdiń zııany da, paıdasy da tek ózimizge tıetinin kóńil zerdemizge toqysaq eken. Ámın!

 

PERNEBEKULY Temirbek

 

 

 

Pіkіrler Kіrý