JÚGIŃDI TASTA DA, ÓTIP KET!

26 sáýіr 2023 2337 0
Оqý rejımi

Bir áýlıe kisi ǵıbrat nazarymen qaraǵan bir kórinis arqyly adam balasynyń áýesi men toıymsyzdyǵy týraly bylaı tilge tıek etken eken:
«Bir kúni aǵashtyń astynda dem alyp otyr edim. Sol kezde bir qumyrsqaǵa kózim túse ketti. Ózinen birneshe ese úlken nan qıqymyn arqalap, súıretip apara jatqan eken. Eger aldynan jınalǵan sý shyqsa, aınalyp ótedi. Shópterge tirelip qalǵan nanyn qutqarý úshin bar kúshin salyp tyrysyp jatty. Ne bolsa da nanyn tastamady. Kóterýge jeńil bolý úshin nandy bólshekteýge de razy emes sııaqty keıip tanytqandaı. Osylaı ystyq kúnde sol nan qıqymyn uzaq ýaqyt tasydy. Aqyry ıleýine keldi. Biraq ıleýdiń aýzy men dálizi tar, nan qıqymy úlken bolatyn. Myńdaǵan qıynshylyqqa tózip, kóterip ákelgen nanyn qaıtse de ishke kirgize almady. Qıqymnyń aınalasyn tórt aınalsa da, ony ary-beri aýdaryp, tartsa da nan qıqymyn ıleýine kirgize almady.

Bul kórinis meni óz halimdi oılaýǵa jeteledi. Ómir boıy terip-jıǵan dúnıemizdi qabirdiń esiginen kirgizýge qalaı tyrysyp jatqanymyzdy oıladym. Alaıda, dúnıede terip-jıǵan bul zattarymyzdan, áshekeı buıymdarmyz ben baılyǵymyzdan áldeqaıda artyq, qymbat bolǵandary bizdi ahiret ómirinde kútip tur emes pe edi?! Árıne, ol jaqqa ózimizden buryn jibere alsaq qoı! Haq Taǵala syılaǵan nyǵmetterdiń qalaı jumsalatynyn bilsek!..»

Máýláná Rýmı ómirin fánı de shyndyǵy joq nárselerdiń artynda taýysyp, ahiretke qoly bos barǵandardyń aqymaqtyǵyn bylaı tilge tıek etedi:
«Dúnıege kóńil bólgender kóleńke aýlaǵan ańshy sııaqty. Kóleńke qalaı múlik bolmaq? Mysaly, aqymaq ańshynyń biri qustyń kóleńkesin qus dep, ony ustamaq bolady. Buǵan butaqta otyrǵan qustyń ózi ań-tań».

Múmın janǵa tıesilisi –  múliktiń eki júzdi pyshaq sekildi ekenin umytpaý. Iaǵnı, nyǵmetter jaqsylyqqa da, jamandyqqa da qoldanyla beredi. Tárbıe kórmegen shıki nápsiniń nyǵmetterdi ǵapyl kúıinde jumsaýy álgi eki júzdi pyshaqty taıdyryp alyp, baıqaýsyzda adam jan tamyryn kesip alatynyndaı. Alaıda, nyǵmetterdi nápsige jem qylmaı, Allanyń razylyǵyna bóleıtin dáneker ispettes baǵalaý –  asa zárýlik is. Óıtkeni Quran aıattarynda: «Aqyry sol kúni (dúnıede ıgiliktengen) yrys-dáýletterińnen, qaıtkende de suraqqa tartylasyndar» (Tákásýr, 8) dep aıtylǵan.

Qysqasy, Alla syılaǵan nyǵmetterdi nápsisine jem qylǵandarǵa qandaı obal, qandaı ókinish! Nyǵmetterdi Allanyń razylyǵyna bólenýdiń aqysy retinde qoldana bilgen jandar qandaı baqytty deseńizshi!

Dúnıe-múlikke sheginen tys kóńil bólý ómirdi tek bul dúnıede ǵana bolady dep, ahiretten qapyda qalyp qalýdyń ókinishti de kúızeltýshi nátıjesi. Kápirler men pasyqtar qııamettiń qorqynyshty kúninde dýshar bolatyn azaptarynan qutylý úshin dúnıede ıesi bolǵan barlyq nárselerin, tipti, olardy eselep otyryp, artyǵymen berýge razy bolady. Biraq, sol kún bolary bolyp, ár istiń esebi kórilip, amal dápterler jabylyp, mursat qoldan qashyp ketedi. Bul jaǵdaı Quranda bylaı tilge tıek etilgen:

«Ol kúni aspan balqyǵan mys reýishtenedi. Taýlar tútilgen jún shipettenedi .
Dostar birin-biri kóre tura (óz basymen qaıǵy bolyp qal suraspaıdy). Kúnáharlar sol kúnnin azabynan óziniń balalaryn, súıgen jaryn, aǵa-baýyrlaryn, óziniń el jurtyn, tipti, búkil jer júzindegi adamdardy túgel bodaýǵa berip bolsa da ózin qutqarǵysy keledi. Áste olaı bolmaıdy. Ol tozaq anyq jalyndaǵan ot (qandaı bir bodaý berse de ol tozaqtan qutylýǵa bolmaıdy)» (Máarıj, 8-15).

Hadıs shárıfte de kápirlerdiń qııamet kúnindegi bul jaǵdaıy bylaı sýrettelgen:

«Qııamet kúni kápirdi ákeledi. Odan:
“—Aıtshy, qane, seniń dúnıege toly altynyń bolsa, olardy ózińdi qazir qýtqaryp qalý úshin bodaý retinde berer me ediń?” — dep suralǵanda, ol:
“— Iá!” — deıdi. Sonda oǵan:
— Saǵan budan da jeńil talap qoıylǵan (Biraq sen odan qashtyń!” — dep aıtylady» (Buharı, Rıqaq, 49; Múslım, Múnáfıkın, 52).

Salıqaly jandardyń bireýi bylaı degen eken:
«Túsimde ózimdi jáhannam kópiriniń ústinde turǵanymdy kórdim. Sol jerge úlken qorqynyshpen ári ýaıymmen qaradym. Ózime-ózim:

  • Bul jerden qalaı ótemin? dep turǵanda, sol jerdegilerdiń bireýi:
    — Eı, Allanyń quly! Júgińdi tasta da, ótip ket! - dedi.
    Oǵan:
    — Kandaı júgimdi? - degenimde:
    — Dúnıeni tasta! – dep ún qatty (Ruhýl Baıan, II, 470).

Júrekten alyp tastaýdy qajet etetin dúnıeniń ne ekenin Hazireti Máýláná bylaı qorytyndylaǵan:
«Mynany bilgeısiń! Dúnıe –  aqsha, mal-múlik, áıel, bala-shaǵa, kıim-keshek pen saýda-sattyq emes. Dúnıe –  Alladan ǵapyl bolý».

Iaǵnı, júrekti mazalap, quldy ǵapyldyqqa ıterip, Rabbysyn umyttyratyn ár nárseni júrekten shyǵaryp tastaý kerek.

Rabbymyz bizdi amanat retinde bergen nyǵmetterdi ahirettiń qoryna aınaldyra bilgen salıh, sadyq quldarynan jazsyn!.. Bizdi qııamet kúni maqrum qaldyrmasyn!.. Bizdi qııamet kúni muńaıatyndardan aýlaq qylsyn!

 

Pіkіrler Kіrý