ÚI SATYP ALÝǴA JINALǴAN QARAJATTAN ZEKET BERÝ ÚKIMI

11 qańtar 2024 1209 0
Оqý rejımi

Suraq: Úı satyp alý úshin jınaǵan qarajattan zeket berý úkimi qandaı?


Ответ

Zeket – negizgi qajettiliginen jáne qaryzynan tys menshigindegi mal-dúnıesi nısap mólsherine jetken árbir aqyl-esi durys, balıǵat jasyna tolǵan musylman adamǵa paryz. Al negizgi qajettilikterge jınalǵan qarajattan zeket berý mindet emes. Óıtkeni mundaı adam baı sanalmaıdy. Qasıetti Quranda:

ويَسأَلُونَكَ ماذا يُنفِقُونَ قُلِ العَفو

«Olar senen (qaıyrǵa) ne jumsaıtyndary týraly suraıdy. «Artyǵyn (jumsańdar)» dep aıt» degen[1].

Imam Tabarı jáne basqa da ǵalymdar joǵarydaǵy aıatty «Qajetinen artylǵanyn beredi» dep túsindirgen[2]. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):

لا صَدَقةَ إلاّ عَن ظَهرِ غِنًى

«Zeket berý – dáýletti adamǵa ǵana mindetti»[3], – degen.

Adam balasy úshin ómirde baspanaly bolý – negizgi qajettiliktiń biri. Osy maqsatqa jetý úshin birneshe jyl belgili mólsherde qarjy jınasa, sol qarjydan zeket berile me, berilmeı me degen máselege qatysty hanafı mázhabynda eki kózqaras bar. Ibn Málak syndy ǵalymdar «Baspana negizgi qajettilik bolǵandyqtan, oǵan jınaǵan qarjydan zeket berilmeıdi» degen[4]. Iaǵnı kimde-kim óz qarajatyn negizgi qajettilikterine jumsaımyn degen nıetpen ustap otyrsa, bir jyl ótse de, odan zeket berilmeıdi.

Imam Tahtaýı negizgi qajettilikterge ystyq-sýyqtan qorǵaıtyn kıim, nápaqa, baspana, qarý-jaraq, qolóner buıymdary, úı jıhazdary, minetin kólik jáne ǵalymdardyń oqıtyn kitaptaryn ataǵan. Osy nárselerge arnap qoıǵan qarajaty bolsa ári ol bir jyl qolynda tursa da zeket berýi mindet emes dep sanaǵan[5].  

Al hanafı mázhabynyń «ál-Maǵarıj», «Badaıǵ» kitaptarynda: «Kóbeıtý úshin jáne nápaqasyna jumsaý maqsatynda jınap otyrǵan qarajatynan zeket beriledi»[6], – delingen.  

Hanafı mázhabynyń tanymal kitaby «Raddýl Mýhtarda» ıbn Málaktiń «baspana negizgi qajettilik bolǵandyqtan, soǵan jınalǵan qarjydan zeket berilmeıdi» degen pikiri durys kózqarasty bildiredi. Al «Badaıǵta» jáne basqa kitaptarda kelgen málimetterdi bylaı túsindirgen abzal: «Eger qarajatty ózine qajetti nárselerge jumsaý úshin saqtasa jáne bir jyl ótkennen keıin qajetine jaratqan qarajatynan qalǵan bóligi nısapqa jetse, odan zeket beriledi. Tipti keleshekte jaratamyn degen maqsatpen saqtap qoıǵan bolsa da, bir jyl aınalǵan kezde negizgi qajettiligine jumsalmaǵany úshin zeketin beredi»[7], – degen.     

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy Ǵulamalar keńesiniń XXVI otyrysynda bul másele boıynsha mynadaı úkimder qabyldandy:

  1. Dúnıe-múlki nısap mólsherine jetken aqyl-esi durys, balıǵatqa tolǵan árbir musylman adamǵa zeket berý – paryz;
  2. Baspana negizgi qajettiliktiń biri bolǵandyqtan oǵan jınap jatqan qarajattan zeket berilmeıdi;
  3. Qarajat jınaýdaǵy bastapqy nıeti úı satyp alý bolý kerek. Jınalǵan qarajat saýda aınalymyna túsetin bolsa jáne ol nısap mólsherine jetse, zeket beriledi.         

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi 

 

[1] «Baqara» súresi, 219-aıat.

[2] Tabarı, 4/337. Qurtýbı, 2/48. Ibn Kásır, 1/256.

[3] Imam Ahmad rıýaıat etken.

[4] Raddýl-Mýhtar, 3/178.

[5] Hashııatý át-Tahtaýı, 714.

[6] Ál-Bahrý ár-Roıq, 2/361.

[7] Raddýl-Mýhtar, 3/179. 

Pіkіrler Kіrý