Múshel jas degen sharıǵatta bar ma?

17 qańtar 2020 1268 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Múshel jasqa kelgen adam Quran oqytyp, qurban shalyp aýyldaǵy jaqyn aǵaıyndardyń basyn qosyp as berip jatady. Sebebi, múshel jasqa tolǵanda kisini qaýip-qater tosyp turady deıdi (aýrý-syrqat, joqshylyq, taýqymet, t.b.) Eger Quran oqytyp qurban shalmasa, ol kisi qaýip-qaterge dýshar bolady eken. Bul sharıǵat boıynsha qanshalyqty durys? Jalpy, múshel jas degen dinde bar ma? Asyljan


Ответ

Ýaǵaleıkýmýssalam, Asyljan! Múshel jas – qazaq halqynyń adam jasyn esepteý úlgisi. Dástúrli qazaq qoǵamynda balanyń 13 jasqa tolýy alǵashqy múshel delinedi, odan keıingi múshel jasy ár 12 jyl qaıtalanǵan saıyn eseptelip otyrady. Ol 25-ke tolǵanda – eki múshel, 37-ge tolǵanda – úsh múshel, 49-ǵa kelgende – tórt Múshel, 61-ge kelgende bes múshel dep esepteledi. Ár múshel ishinde adamnyń ózine tán erekshelikteri men bolmysy qalyptasady.

Siz aıtqandaı buny yrymmen baılanystyryp, múshel jasty qaýipti kezeń dep sanap, aman-esen ótýi úshin quran baǵyshtap, óziniń qatty jaqsy kóretin kıim-keshekterin jaqyn-jýyqtaryna taratý sııaqty yrym joralǵylardyń dinimizde negizi joq.

Sharıǵatta da, adamdy quqyqtyq ári áleýmettik turǵyda birneshe kategorııaǵa bóledi:

1. Qursaqtaǵy (jánın) shaǵy. Bala qursaqta paıda bola salysymen onyń ózindik quqyqtary tańylady. Aıtalyq ómirge kelý quqy, tegi, murager bolý quqy t.b.

2. Sábılik shaǵy. Múmáıiz jasyna, ıaǵnı, shamamen 6-7 jasqa kelmegen shaq.

3. Múmáıiz shaǵy. Es kirip, ondy-solyn tanı bastap, ákeniń nasıhatyn tyńdaıtyn balıǵat jasyna deıingi shaq (shamamen 7-12  jas). Bul jastaǵy balaǵa namaz oqý, Quran oqý sııaqty dinı jol-joralǵylar úıretile bastalady. Biraq mindettelmeıdi. Sılyq alý, sadaqa alý, istegen jumysynyń aqshasyn alý sııaqty oǵan paıda tıgizer  áreketterdi óz betinshe qamqorynyń ruqsatynsyz júrgize alady.

4. Balıǵatqa tolǵan shaǵy. Bul shaq qyzdarda 9 jastan bastalsa, er baldarda 12 jastan bastalady. Bunyń eń kesh ýaqyty qyzdarda – 17 jas, uldarda – 18 jas. Balıǵat jasyna tolǵan kisige namaz, oraza, zeket, qylmysy úshin jaza t.b. dinı mindettemeler júkteledi.

5. Rýshd shaǵy. «Rýshd» dep óz dúnıesin dalaǵa shashpaı, ózin bostan-bosqa shyǵynǵa ushyratpaıtyn, menshigindegi mal-múlkiniń qadirin jetik túsinetindeı aqyl-oıy tolyqtasqan kisini aıtamyz. Balıǵat jasyna kelgenimen  mal-dúnıesiniń qadirin jetik túsinbegen bolsa, qulshylyqqa qatysty amaldarmen mindettelip, jasaǵan qylmysy úshin jaýapqa tartylǵanymen, óz betinshe menshigindegi mal-múlkin jumsaý quqyna ıe emes.

Pіkіrler Kіrý