Etekkir qanyn dárimen toqtatýǵa bola ma?

24 qańtar 2020 557 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Suraıyn degenim, qazirgi kezde neshe túrli myqty dáriler shyǵyp jatyr. Solardyń kómegimen kelgen etekkirdi toqtata turýǵa sharıǵatymyz ruqsat bere me? 


Ответ

Ýa aleıkým assalam!

Etekkir máselelerin bilý óte mańyzdy. Sebebi, kóptegen qulshylyqtar (namaz, oraza t.b.), balıǵat jasyna jetý, talaq, ıdda  máseleleri ettekirmen tyǵyz baılanysty. Alaıda, qazirgi tańda arnaıy dárilerdi qoldaný arqyly etekkirdi ýaqytynan buryn keltirýge nemese ýaqyty bitpeı jatyp, toqtatý múmkindigine medıtsınalyq turǵydan qol jetti. Endi osy tásildi qoldanýdyń sharıǵı úkimin qarastyryp kórsek.  

Negizinde,  bul másele tóńireginde tek Málıkı mázhabynyń ǵalymdary ǵana sóz qozǵaǵan.  Imam ás-Saýı ımam Ibn Qasımnyń: «Eger dárini etekkiri kelgen áıel óziniń ádetindegi ýaqyty bitpeı qandy ketirý maqsatynda qoldansa, onymen etekkir qany ketse, onda ol áıelge taza boldy dep úkim beremiz», – degen sózin rıýaıat etedi. 

Imam Ibn Kınana: «Mysaly áıeldiń ádettegi etekkir kelý merzimi – segiz kún. Alaıda, ol úsh kún ótkennen keıin etekkirdi toqtatý maqsatynda dári-dármek qoldansa, ol áıelge taza boldy dep úkim beremiz», – deıdi.

Bul máselege Málıkı mázhabynan Ibn Farhýn ǵana qarsy shyqqan. Biraq kóptegen ǵalymdar: «Bulaı emdelý – mákrúk, óıtkeni ol áıelge zııan bolýy múmkin», – degen pikirdi de aıtqan[1].

Joǵaryda kelgen ǵalymdardyń pikirine zer salsaq, Málıkı mázhabynda bul másele tóńireginde eki kózqaras qalyptasqandyǵyn ańǵaramyz. Birinshi kózqaras: Bulaı emdelý mákrúk bolǵanymen, ruqsat etilgen. Mákrúk bolýynyń sebebi áıel adamǵa zııan tıgizýinen týyndaýy múmkin. Qalaı desek te, bul jaǵdaıda áıel adam etekkir qanyn dárini paıdalanyp toqtatsa, oǵan taza boldy degen úkim beriledi. Taza áıeldiń sanatyna kirip oraza ustaıdy, namazyn oqıdy, taýap ete alady. Jalpy aıtqanda, etekkiri kelgen áıelge tyıym salynǵan isterdiń barlyǵy oǵan ruqsat etiledi.

Ekinshi kózqaras: Bulaı emdelý joly durys emes. Áıel adamǵa taza boldy dep úkim berilmeıdi jáne etekkiri kelgen áıeldiń úkiminde qala beredi. Bul sózdi tek ımam Ibn Farhýn aıtqan. Birinshi kózqarasty alýda qajylyǵyn ótep jatqan áıelderge jeńildik bar. Óıtkeni, olardyń kóbi etekkir sebebinen qajylyqtyń rýkini «ıfada» taýafyn oryndaı almaı qalý yqtımaly bar. Al, etekkirdi toqtatý úshin dárini qoldansa, taýaf rúkinin oryndaýǵa múmkindik týady.

Endi etekkir qanyn ýaqytynan buryn ketirý úshin dári-dármek paıdalaný máselesinde «ál-Faýakıhý ád-Daýanı» kitabynyń avtory Abdýlla Manýfı: «Etekkiri toqtaǵan áıel ǵusyl quıynady. Biraq onymen ıdda bitpeıdi», – deıdi. Bul másele tóńireginde naqty dálel kelmegendikten, Abdýlla Manýfı ǵıbadat babyna qatysty eshnárse aıtpaǵan. Onyń shákirti Halıl: «Áıel etekkirinen tazarady. Sondyqtan namaz, orazalaryn oryndaıdy», – degen kózqarasty alǵa tartady.

Imam Ajhýrı: «Etekkir qanynyń kelý yqtımaly bolǵandyqtan namaz, orazalardy oryndamaıdy. Sonymen qatar, etekkir qany kelý yqtımaly joıylmaǵandyqtan ýaqyty bitken soń qazasyn óteıdi», – deıdi. Endeshe, bul ǵalymdardyń pikiri boıynsha qan óz erkimen shyqpaǵandyqtan, ıstıbra (tazalaný) jáne ıdda máselelerinde tolyqqandy etekkir bolyp sanalmaıdy.

Imam ás-Saýı «Sharh saǵır» kitabynda etekkir anyqtamasyna túsindirme bere kelip bylaı deıdi: «Etekkir ózi shyǵýy kerek. Eger ádetinen buryn shyǵarylsa etekkir dep atalmaıdy. Áıeldiń ıddasy bitpeıdi, basqa kisige turmysqa da shyǵa almaıdy». 

Áıel dárini ádeti boıynsha keletin etekkiri ýaqytynda nemese etekkir qany óz ýaqytysynan keshikken kezde qoldansa, ıdda jáne ǵıbadat baptarynda etekkir úkimi bekıdi. Biraq etekkirdi múldem toqtatý úshin dárini qoldanýǵa bolmaıdy. Sebebi, bul áreket áıel densaýlyǵyna zııan keltirip, qursaq kóterý múmkindigine qaýip tóndiredi.  

Úkim: Áıel dárigerlermen keńese otyryp, qajylyq nemese ýmra ǵıbadattaryn óteý úshin etekkirin merziminen buryn keltirý nemese toqtatý úshin arnaıy dári-dármek qoldanýǵa ruqsat etiledi. Eger dárigerler ol dári-dármekti qoldaný áıelge zııan tıgizedi degen qorytyndyǵa kelse, ruqsat joq. Sebebi ıslamda adam ózine de, ózgege de zııan bermeýi kerek.

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi 

 


[1] Býlǵatý ás-Sálık 1/163

Pіkіrler Kіrý