«ADAMDY TANYǴYŃ KELSE, OTANYN QALAI SÚIETININE QARA»

02 qazan 2023 1348 0
Оqý rejımi

«Qazaqstan – dúnıedegi ár qa­zaqtyń qasterli qubylasy! Qa­zaqstan – álemdegi barsha qa­zaq­tyń qutty qarashańyraǵy! Qazaq ba­lasy dúnıeniń qaı túkpirinde júr­se de, tutas qazaq halqynyń bir bólshegi ekenin biz esh ýa­qyt­ta umytpaýymyz kerek», – dep Elbasymyz aıtqandaı, qazaq jeri – kıeli jer. Barsha qazaqtyń ónýi de, ósýi de óz elimizde, óz jerimizde bolmaq.

Otandy súıý degenimiz – eń ıbaly sezim. Otandy qurmetteý, eń aldymen, ózińdi qurmetteýden bastaý alady. Ózińdi qurmetteý jaqynyńdy, óz úıińdi syılaý ekeni shyndyq. Mine, osydan bolar, Otan otbasynan bastalatyndyǵy.

Patrıotızm – adam boıyndaǵy eń qasıetti sezim. Patrıotızm – týǵan elińdi súıýmen qatar, oǵan qaltqysyz eńbek etý, sol eldiń bir bólshegi ekenińdi seziný.

Islam dini «ultshyl bol» demeıdi, «ultjandy bol» dep úndeıdi. Sebebi, atam qazaq qashan da Alla elshisiniń (ﷺ): «Ultshyldyqqa shaqyrýshy bizden emes. Ultshyldyq maqsatymen soǵysýshy bizden emes.Ultshyldyq jolynda ólgen de bizden emes», (Ábý Daýd 5121) degen qaǵıdasyn berik ustanǵan.

«Biz, qazaq degen mal baqqan elmiz.
Eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz.
Elimizden qut-bereke qashpasyn dep,
jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep,
Naızaǵa úki taqqan elmiz.
Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz.
Basymyzdan sóz asyrmaǵan elmiz…», –

degen Qazybek bı babamyzdyń otty  sóziniń ózi jerimizge kóz alartqan dushpandy táýbesine túsire bilgen batyrlar urpaǵy bolǵandyǵymyzǵa dálel.

Jalpy, «Otandy súıý – ımannan» degen sózdi durys túsinbeı, ártúrli ult ókilderinen quralǵan zaıyrly elde beıbit ómir súrip jatqan musylmandardy óz otanynan bezdirip, olardyń  Saýd Arabııasyna degen mahabbataryn oıatyp, tek sol memleketti súıýge ǵana shaqyryp jatqan «sheıhsymaqtar», ókinishke oraı, bar ekeni ras. Iaǵnı, joǵarydaǵy hadısti «Islam memleketin súıý – ımannan» dep ózgertip, jastardyń sanasyn ýlap jatyr.

Mysaly, ýahabıst Ýseımın («Sharh Rıad as Solıhında» 5/330), Saıd Qýtýb («Fı zylıal ál Kýranda» 2/708) «Otan eger ıslam memleketi bolsa, sharıǵatpen basqarylsa ǵana súıý kerek» degendi aıtady.

Tipti shekten shyqqan ýahabılerdiń kósemi Salıh bın Faýzan: «Arab tilinen ózge tilde sóıleýge bolmaıdy. Olardyń tilinde sóıleý olarǵa uqsaǵan bolyp sanalady», – dep «jaǵa ustatqany» da bar. («Ál ýálá ýá ál bara» 7-bet. Er Rııad)

Rasymen solaı ma?

Alla Taǵala «Nısa» súresiniń 66-aıatynda: «Olarǵa: «Ózderińdi ózderiń óltirińder nemese ELDI MEKENDERIŃNEN taıyp turyńdar», – dep ámir bersek, olardyń azshylyqtarynan basqa kóbisi oryndamas edi», – degen.  Imam Fahrýddın ár-Razı (Alla raqym etsin) osy aıattan «Ár adam óz Otandy súıý kerek ekenine» keremet dálel shyǵaryp: «Nemese ózderińdi óltirińder nemese eldi mekenderińdi tastap shyǵyńdar» dep buıyrsaq ta, olar ekeýiniń bireýin tańdaı almaı, buıryqty oryndamas edi» dep tápsirlegen. [Fahrýddın ár Razı, «At tafsır al Kabır» 15/165].

Uly ǵalym Mýlla ál Qorı (Alla raqym etsin) óziniń «Mırqat ál Mafatıh» degen eńbeginde: «Otannan jyraqta júrý – úlken, aýyr synaq. Alla Taǵala Quranda bekerden-beker: «Ózderi, senderdi (Mekkeden) qýyp shyǵarǵandaı olardy da qýyp shyǵaryńdar. Buzaqylyq kisi óltirýden de jaman», – dep aıtpas edi», – deıdi.

Ánás ıbn Málık (Alla oǵan razy bolsyn): «Alla elshisi (s.ǵ.s.) sapardan oralǵan saıyn Mádınanyń qabyrǵalaryn kórip, ony jaqsy kórgennen qalaǵa tez kirý úshin túıesimen tezdetetin», – degen [Buharı, Tırmızı, Ibn Hıbban).

Imam, hafız Ibn Hadjar Asqalıanı ásh-Sháfıǵı  (Alla raqym etsin) «Sahıh Býharıǵa» jazǵan sharhynda: «Bul hadıs Mádına qalasynyń artyqshylyǵyn kórsetedi jáne Otandy súıýge bolatynyn da dáleldeıdi», – degen. [«Fathýl Bárı fı sharh Sahıh Býharı» 3-tom, 621-bet]

Imam, hafız Badrýddın ál Aını ál Hanafı (Alla raqym etsin) de «Sahıh Býharıǵa» jazǵan 25 tomdyq sharh kitabynda dál osyny aıtqan. [«Ýmdotýl Qorı fı sharh Sahıh al  Býharı» 10/135]

Alla elshisi (): «Bir kún, bir tún shekara kúzetý – kúndizderi oraza ustap, keshterin qulshylyqpen ótkizgen bir aıdan da jaqsyraq», – dese [Mýslım 1520] endi birde: «Eki kóz aqyrette tozaqqa kúımeıdi: birinshisi, kúnásyna ókinish bildirip, ońashada egilip jylaǵan kóz, ekinshisi, Otandy qorǵap, shekara kúzetken kóz». [Tırmızı, Fadaılýl-Jıhad,12], – deıdi.

Hazireti Álı (Alla oǵan razy bolsyn): «Adamgershiligińe jamandyq jasasa, ony keshir. Al eger ol Otanyna jáne halqyna jamanshylyq etse, áste keshirmeńder», – dep aıtqan eken.

Imam Zahabı (Alla raqym etsin): «Alla elshisi (ﷺ) Aıshany, onyń ákesin, Ýsamany, eki nemeresin, táttilerdi, baldy, Ýhýd taýyn, OTANYN, ansarlardy jáne sanap taýysý múmkin emes kóptegen adamdar men zattardy JAQSY KÓRETIN», – degen [Áz Záhábı «Sııar á’lám án Nýbýálá» 15/394]

Ábý Ný’aım (Alla raqym etsin): «Ibrahım ıbn Adhamnyń (Alla raqym etsin): «Otannan alys júrip saǵynýdan artyq ýaıym sezinbedim», – degenin jetkizgen. [Ábý Nýaım «Hılııat al aýlııa» 7/380]

Ál Ásmá’ı (Alla raqym etsin): «Túıe ekesh túıe de óz úıinen alys bolsa, óz úıine qaraı aıaqtaryn basady; qus óz uıasyna qaraı alańdaıdy, tipti uıasy buzylyp qalsa da; Adam óz otanyn ańsaıdy, tipti onyń basqa elde jaǵdaıy jaqsy bolsa da», – degen [Ál Ásmá’ı «Maqasıd ál hasana» 297-bet] Sebebi, Otandy súıý – aqyl isi emes, ol – júrektiń isi.

Taǵy birde Ál Ásmá’ı (Alla raqym etsin): «Bir bádáýıdiń: «Eger adamdy tanyǵyń kelse, óz otanyn qalaı saǵynǵanyna qara», – dep jatqanyn estidim», – degen [ Dınýarı » Ál Mýdjıalıasa» 1/60]

Ibn Djaýzı (Alla raqym etsin): «Otan – árqashanda súıikti», – degen. [«Mýsır ál ‘aram as sakın ılıa ashraf al amakın» 75-bet]

 Imam Ál-Qarafı (Alla raqym etsin): «Qajylyqqa barýdyń bir artyqshylyǵy – adam óz otanyn tastap, odan jyraqta júrý arqyly nápsisin tárbıeleıdi», – degen [Ál Qarafı «Az Zahıra» 3/194]

Mine, túıe men qustyń ózi otanyna qalaı asyqsa, adamdar qalaısha otanyn súımesin, maqtanysh etpesin?!

PS:  Islam dini – aqıqat pen parasattylyq, adamgershilik pen kishipeıildilik qasıetterge úndeıtin uly din bolsa, Otan – sol qasıetterdi júzege asyratyn qasterli orda. Bul rette, Elbasymyz N.Á. Nazarbaev  aıtqandaı: «Bizdiń bir ǵana Otanymyz bar. Ol – Táýelsiz Qazaqstan!» – degen qaǵıdaly sózdi aıryqsha atap ótken jón sekildi.

Otanǵa degen súıispenshilik – halyq ıgiligindegi múlikti kózdiń qarashyǵyndaı kórý, talan-tarajǵa salmaý, kisi aqysyna kó­ńil bólý, el múddesine jumyla jumys isteı bilýdi de qajet etedi.

 

Nurlybek SABYRǴALIEV

 

 

Pіkіrler Kіrý