ALEKSANDR DIýMA ShYǴARMASYNDAǴY KEShIRIM QAǴIDASY

02 naýryz 2023 2839 0
Оqý rejımi

Aleksanr Dıýmanyń «Graf Monte Krısto» shyǵarmasyna «Keshirim qaǵıdasy» degen ataý berer edim.

Shyǵarmada jazyqsyzdan jazyqsyz 14 jyl qamaýda bolyp,  qashyp shyqqannan keıin kek almaq bolǵan teńizshi Edmond Dantestiń oqıǵasy baıandalady. Roman baqyttyń ólshemi joqtyǵy, baqyt tek qana salystyrmaly túrde baǵalanatynyn pash etedi. Alaıda, biz búgin atalǵan romandy keshirimniń ozyq úlgisin kórsetken shyǵarma retinde qarastyryp kórmekpiz.

Edmond Dantestiń eń negizgi tórt dushpany boldy.  Onyń kapıtan bolatynyn kóre almaı, túrmege túsýi úshin bar quıtyrqylyqty jasaǵan Danglar; Dantestiń súıgeni Mersedesti qyzǵanyp, Danglarǵa kómektesken Fernan; kórshisi, aılaker, ashkóz Gaspar Kadrýss ta oǵan jala jabylýyna kómektesti; sondaı-aq, Dantestiń jazyqsyz ekenin bile tura óz mansabyn oılap, ony tutqyndaǵan Nýarte de Vılfor.

Edmond Dantes 14 jyl If qamalynda tutqynda bolǵanda onyń kameralas kórshisi  Monte Krısto aralynda qazynanyń bar ekenin aıtady. Qamaldan qashyp shyqqanan keıin sol qazynanyń kómegimen dushpandarynan kek alýǵa múmkindik alady. Ol úsh dushpanynyń kózin joıǵannan keıin eń negizgi dushpanyn keshirip, biz kútpegen sheshim qabyldaıdy.

Ol «Men álemdi baqylap, kek almaq boldym. Alaıda bulaı etý, tek Qudaı isi ekenin túsindim» deıdi.  Jazýshy Beksultan Nurjekeniń sózimen aıtsaq: «Kek báribir ótkenniń olqylyǵyn toltyra almaıdy. Qaıta odan beter qaýsatyp ketýi múmkin. Ketken eseńdi tek tynyshtyq qana óteıdi. «Ornynda bar ońalar» degendi, qazaq sirá, osyny oılap aıtqan».

Hosh, avtor munymen ne aıtqysy keldi?

Oqyrman muny ańǵarmaı qalýy múmkin, biraq shyn máninde Dantes óz qolymen eshkimniń kózin joımaǵan-dy. Bar bolǵany olardyń basqa da bylyqtaryn áshkerelep, jazalaryn alýǵa jaǵdaı jasady. Fernan bılikke baryp, jemqorlyqpen aınalysty, Gaspar Kadrýss aqsha úshin kisi óltirýge deıin bardy, al  Nýarte de Vılfor óz jeke basynyń qyzyǵy úshin adamdardyń arymen, ómirimen oınady. Basty keıipker osy úsh dushpanynyń basqalarda ketken aqysy úshin qylmystaryn áshkerelep, kózderin joıdy. Tórtinshi dushpany Danglarǵa kelgende avtor onyń jıirkenishti qasıetteri men Danteske qylǵan qııanatynan basqa kisige jasaǵan jamandyǵyn kórsetpedi. Óz kezeginde Dantestiń ony keshirýi bizge Paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) ózine jamandyq qylǵandy keshirip, biraq qoǵamǵa jasalǵan jamandyqqa beıjaı qaramaıtyn ustanymyn usynyp turǵandaı. Ol (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) ózine jasalǵan zulymdyq úshin eshkimge renjimeıtin, al baýyrynyń aqysy jelingenin kórse qatty aýshlanatyn.  Sondyqtan da shyǵarmaǵa «Keshirim qaǵıdasy» degen ataý jarasatyn sekildi.

Qasıetti Quranda «keshirim» sózi eki júzden astam jerde aıtylady. Bul dinimizdiń  keshirimdilikke erekshe mán bergendigin kórsetedi. Ózgelerdiń  qatesin keshire bilý – adamgershiliktiń eń joǵary úlgisi.

Alla Taǵala Quranda:

 «Keshir, jaqsylyqqa shaqyr jáne nadandardan betińdi bur!» («Aǵraf» súresi, 199 aıat), dep ámir etedi. Ardaqty paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn): «Ózinen alystap ketkenderge jaqyndaý, zulymdyq jasaǵandardy keshirý, maqrum qaldyrǵandarǵa (eshteńe bermegenderge) syılyq berý – jaqsy minezdi bolý degen sóz»-dese, babalarymyz: «Aldyńa kelse, atańnyń qunyn kesh»dep ósıet qaldyrǵan.

Janar Ǵarıfollaqyzy

Pіkіrler Kіrý