ÁIEL ÁDEBIMEN SULÝ

13 maýsym 2024 538 0
Оqý rejımi

Kúlli álemniń Rabbysy Alla Taǵala bar jaratylysty asqan sulýlyqpen jaratty. Sonyń ishinde erekshe ádemilikke bólengeni – áıel zaty. Árıne kópshilik názik jandylardy erekshe ajary men kelbetine, dene bitimine qarap «ádemi» dep saralaıdy. Biraq shynaıy sulýlyq áıeldiń túriniń bergi betinde emes, keýdesiniń arǵy túpkirinde ekenin, kóp adam baıqaı bermeıdi.

Qazaqta «Ádemi áıel – kózge unaıdy, Jaqsy áıel – júrekke unaıdy» degen jaqsy sóz bar. Júrek jaqsy kórgen áıeldiń jany sulý bolady. Al jan sulýlyǵy ımannan, kórkem minezden, adamgershilikten bastaý alady. Sondaı-aq Alla Taǵala áıel zatyn jaratqanda oǵan eshkimge uqsamaıtyn erekshe mindet júktegen. Álbette eń áýeli Quranda aıtylǵandaı, Alla Taǵala barsha adamzat pen jyndy Ózine qulshylyq etý úshin jaratty. Sonymen birge áıeldi ózine ǵana tán taǵy bir izgi maqsatpen jaratqan eken. Adam ata uıqyda jatqan kezde Alla Taǵala onyń sol jaq qabyrǵasynyń birin alyp, súıekti etpen qaptap, odan Haýa anamyzdy jaratqan. Qurannyń «Nısa» súresinde bul jaıly bylaı delingen: «Eı, adamdar! Senderdi bir kisiden (Adam atadan) jaratqan jáne odan jubaıyn (Haýa anany) jaratyp, ol ekeýinen kóptegen erler men áıelder taratqan Rabbylaryńnan qorqyńdar».

Ibn Abbas (Alla oǵan razy bolsyn) jetkizgen hadıste Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Áýeli Alla Taǵala Adam atany jaratty. Jánnatta Adam ata jalǵyzsyraı bastady. Sóıtip ol uıqyǵa ketkende qabyrǵasynan Haýa anany jaratty. Uıqysynan oıanǵanda aldynda turǵan sulý músindi kórgen Adam ata tańyrqap: «Ne úshin jaratyldyń?» dep surady. Sonda Haýa anamyz: «Seniń maǵan turaqtaýyń úshin», – dep jaýap berdi». Muny ǵalymdar bylaısha tápsirleıdi: «Alla Taǵala Adam ataǵa serik bolyp, kóńiliniń tynyshtyq tabýy úshin Haýa anamyzdy jaratqan». Osyǵan dálel retinde Qurannyń «Rým» súresiniń 21-aıatynda Alla Taǵala: «Ári senderdiń tynyshtyq, tynym taýyp ornyǵýlaryń úshin ózderińnen jubaılar jaratýy jáne aralaryńda súıispenshilik pen meıirim-janashyrlyq paıda etýi de – Onyń belgilerinen. Aqıqatynda munda oılanyp, aqylǵa salatyn adamdar úshin dálel-ǵıbrattar bar».

Iaǵnı áıeldiń maqsuty – er azamatynynyń kóńiline jaı syılaý, babyn tabý. Al qazirgi qoǵamda áıelder sol qabiletin qalaı qoldanyp júr? Áıelder jamaǵatymen jumys istegen 13 jyl ishinde azdy-kópti túıgenim, kúıeýin tynyshtandyrmaq túgili kóp áıeldiń óz kóńili tynysh emes. Bir áıelder mansap qýyp shapqylap, jan-jaǵyna qaramaı, otbasyna jetkilikti kóńil bólmeı jatady. Endi biri basqa túsken synaqtarǵa sabyrsyzdyq tanytady, asyǵyp «bári tez bola qalsa» dep shydamsyzdanady. Ózine ne kerek ekenin túsinbeıtin, únemi birdeńe jetispeı turǵandaı eshteńege kóńili tolmaıtyn, depressııaǵa jıi túsetin áıelder de barshylyq. Áýeli Alla Taǵalany, sosyn ózin-ózi tanymaǵan áıelder qalaısha basqa bireýge tynyshtyq syılaıdy? Demek ózgege jaılylyq sezdirý úshin aldymen áıeldiń jany Allaǵa baılaýly bolýy kerek. Óıtkeni Qurannyń «Raǵyd» súresiniń 28-aıatynda: «Júrekter Allany eske alý arqyly tynyshtyq tabady», – delingen. Demek áıelder Allany eske alý, ıman deńgeıin kóterý, kórkem minezge jetý arqyly óziniń áýelgi mindetin atqaryp, sulý bolady.

Imam Múslım rıýaıat etken hadıste Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bul dúnıe – ótkinshi bir lázzat qana. Dúnıedegi ótkinshi lázzattyń qaıyrlysy – salıqaly, jaqsy áıel», – degen.  Alla Taǵala Qurannyń «Nısa» súresiniń 34-aıatynda bylaı deıdi: «...Izgi áıelder – Allaǵa tolyq moıynsunatyn jáne eri aldyndaǵy mindetin buljytpaı oryndaıtyn, sondaı-aq Alla olardyń quqyǵyn qalaı qorǵaǵan bolsa, olar da dál solaı eri qasynda bolmaǵan kezde de eriniń quqyǵyn aıaqasty etpeı (ar-uıatyn, otbasylyq syrdy, otbasyna tán abyroı men erleri tapqan mal-dúnıeni) laıyqty túrde saqtaı biletin jandar». Osy jerden áıelderdiń taǵy bir ádemiligin baıqaýǵa bolady. Sharıǵat sheńberinde, Alla Taǵala ruqsat etken barlyq máselede kúıeýine boıusyný – naǵyz izgi áıelderdiń sıpaty. Allanyń ámirlerin oryndasa, kúıeýine baǵynsa, jánnatqa laıyq sulý áıel bolady. Óıtkeni Ábý Hýraıra (Alla oǵan razy bolsyn) rıýaıat etken hadıste Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degen: «Eger áıel bes ýaqyt namaz oqysa, Ramazan aıynda oraza ustasa jáne ar-namysyn qorǵap, kúıeýine boıusynsa, oǵan: «Jánnattyń qalaǵan qaqpasynan kir», – dep aıtylady» (Imam Ahmad rıýaıat etken).

Ádemi, salıqaly, izgi áıel qandaı bolady? Ol úshin Islam tarıhyna kóz júgirtip, Alla aldyndaǵy dárejesi joǵary asyl analarymyzdy úlgi tutýymyz qajet. Máselen, Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) súıikti jary, alǵashqy juby Hadısha anamyz (Alla oǵan razy bolsyn) alǵash bolyp ıman keltirip, Islamdy qabyldady. Iaǵnı kúıeýine sendi, ony erekshe qurmettedi. Paıǵambarymyzdyń jetkizgen Haq dini jolynda óziniń mal-dúnıesin, dáýletin sarp etti. Ol jaıly Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Adamdar maǵan qarsy kelgende (kúpirlik tanytqanda), (Hadısha) maǵan ıman keltirdi. Adamdar meni ótirikshi degen kezde, ol maǵan sendi. Adamdar meni (mal-dúnıeden) aıyrǵanda, ol meni óz dáýletimen demedi jáne Alla maǵan ol arqyly áıelderdiń basqasyna násip etpegen perzent berdi» degen bolatyn.

Fatıma (Alla oǵan razy bolsyn) anamyz – Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kórkem qasıetterdi boıyna sińirip ósken kenje qyzy. Ol Paıǵambardyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qyzy bolsa da, tákapparlyqtan ada boldy, basyna túsken joqshylyqqa sabyr etti. Osyndaı mysaldar jeterlik. Jaqsylyqqa umtylǵan árbir áıel Hadısha, Aısha, Fatıma, Ásııa, Márııam, Bılqıs taǵy basqa Islam tarıhyndaǵy asyl analarymyzdyń ómirbaıanyn oqyp, úlgi tutýy tıis.

Sondaı áıelge tán sulýlyqqa onyń kórkem minezin jatqyzýǵa bolady. Allaǵa táýekel etý, shúkirlik, qanaǵat, sabyrlyq, kúıeýiniń aldynda kishireıe bilý, jaryna senim bildirip, qoldaý kórsetý, joldasynyń tapqanyn únemdep, aqylmen úılestirý – áıelderge tán izgi qasıetter. Bul jaıynda bizdiń qazaq «Asyl bolsa alǵan jar – hanym emeı nemene, Jaıly bolsa minezi – janyń emeı nemene?», «Qyzda qylyq bolmasa, qur shyraıdan ne paıda?», «Áıel qylyǵymen súıdire de biledi, kúıdire de biledi» deıdi. Rasynda áıeldiń jaratylysyndaǵy ereksheligi – qylyǵy, erkeligi, náziktigi. Osy qyry arqyly áıelder er adamdardan ózgelenip turady. 

Áıeldiń kúıeýin árdaıym kótermelep, mereıin asyryp júrý – naǵyz sulýlyqtyń belgisi. Kúıeýiniń tapqan tabysyn azsynbaı, «Alla berekesin bersin» dep shúkirlik etý, onyń kúshine tańdana senip, qoldaý kórsete bilý – naǵyz danalyqtyń nyshany. Danalyqqa jetý – ómir boıy shyńdalatyn kúrdeli jumys. Sondyqtan tájimiz – ıman, áshekeıimiz kórkem minez bolsyn dep tileımiz!

 

 

 

Dınara QUTQOJAQYZY,

QMDB Áıel-qyzdar sektorynyń meńgerýshisi

«Munara» gazeti, №7, 2022 jyl

 

Pіkіrler Kіrý