Bala tárbıesindegi basty qaǵıdalar

16 qazan 2020 624 0
Оqý rejımi

Búgingi jahandaný dáýirinde álemde bolyp jatqan ózgerister, sonyń ishinde rýhanı, adamı qundylyqtar, jas urpaq tárbıesi – eń ózekti máselerdiń birine aınalyp otyr. Yrǵaǵy men ózgerisi jyldam bolyp jatqan osyndaı zamanda ata-babamyzdan mıras bolyp kele jatqan rýhanı qundylyqtarymyzdy, bala tárbıeleýdegi ǵasyrlar boıy jınalǵan altyn erejeler men qaǵıdalardy ustap, saqtap qalý ońaı emes. Osy oraıda, búgingi tańda bala tárbıesine baılanysty týyndap otyrǵan máselerdiń sheshilý jolyn kórsetetin basty qaǵıdalardy usynýdy jón kórip otyrmyn.

Bala tárbıeleýdegi mańyzdy bolyp sanalatyn eń basty qaǵıda – balanyń boıyna rýhanı qundylyqtardy sińirý. Balanyń boıyna ımanı tárbıeniń dáni anasynyń qursaǵynda jatqanynda kókteı bastaıtyny týraly kópshiligimiz bile bermeımiz, bilsek te oǵan asa mán bermeıdi ekenbiz. Halqymyz, bala tárbıesi ana sútimen darıtynyn áýelden bilgen jáne oǵan asa yjdahattylyqpen, jaýapkershilikpen qaraǵan.

Ana qursaǵynan bosanyp, ómirdiń araıly shýaǵymen dúnıe esigin ashqan náresteniń pák sezim bolmysy adamı minez-qulyqtyń dańǵylymen astasady. Jas shybyq sábıdiń tálim-tárbıesi tal besiktiń terbelisimen jandana túsip, táni eseıip, jany rahat ómirdiń san qyrly sıpattarynan nár alady. Uly Abaı bir qarasózinde: «Adamnyń adamshylyǵy – aqyl, ǵylym, jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bastalady», deıdi. Shynynda, el bolamyn deıtin jurttyń besigin túzeıtin basty qundylyq - babalardan mıras bolyp kele jatqan dala tárbıesi, ádet-ǵurpy, salt-sanasy bolyp tabylady. Endi ǵana kózin ashyp, ómirdiń ózeginen syr tartqan sábı úshin uıadaǵy jylylyq qııaǵa qanatyn qomdaǵanda kúsh beretin asyl arnalar ispettes. Qazaqtyń «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» deıtin danalyǵy da osyny meńzeıdi.

Demek, ul men qyz tárbıesinde babalar qanymen daryǵan asyl sıpattar óz aldyna, otbasyndaǵy ata-ananyń róline, onyń mańyzyna jeter eshteńe joq.  Ákeniń de, ananyń da  ózindik tálim-tárbıesi tuńǵıyǵy tereń, taǵylymy da mol, ǵıbraty da san qyrly arnalar ispettes. Ákeniń jol kórseter baǵdary ul balany ulyqty etse, ananyń meıirimi izgilikke talpyndyrary haq. Búgingi bizdiń ul-qyzymyz ǵasyrdan jalǵasqan babalar jolymen adaspaı júrip kele me? Joq bolmasa, jeldiń ótinde qalyp, qaırańdaǵy qaıyqtyń kebin kıdi me?!

Mine, bul saýaldar eshkimdi beı-jaı qaldyrmasy anyq. Bul rette ıman osy jaıly ne deıdi eken. Bala tárbıesi jaıly asyl dinimizdiń  qundylyqtaryna úńilip kóreıikshi.

Adamzattyń asyly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ıslam tárbıesin qalyptastyrýda balalardy kózden tasa qylmaǵan. Sábı dúnıege kelmeı jatyp, balaǵa alańdaýshylyq bildirgen. Bala dúnıege kelisimen dinı salt-joralǵylar jasap, musylman úmbetiniń taǵy bir adamǵa tolyqqanyn qýanysh kórgen. Ári sol musylman úmbeti degen atqa saı tárbıe alýyn qadaǵalaǵan.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde: «Balalaryńdy qurmetteńder, jáne olardyń ádepterin jaqsartyńdar», – deıdi.  Bul hadısten balanyń ádebine  kóńil bólý asa mańyzdy ekenin kórýge bolady.

Ábý Nasyr Ál Farabı babamyz: «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berý kerek, tárbıesiz bilim qumǵa sińgen sý sekildi», – dep, bala tárbıesiniń asa jaýapty da mańyzdy nárse ekenin kórsetken. Sondyqtan da bala boıyna jas kezinen bastap izgilik, meıirimdilik, ınabattylyq sezimderin, adamgershilik, izgilik, uıandyq, páktik qasıetterin qalyptastyrý – birinshiden,  ata-ananyń qasıetti boryshy bolmaq.

Islam dinimen sýsyndaǵan dana halqymyz árdaıym qyzǵa qyryq úıden tyıym salyp, uldyń el qorǵaıtyn azamat bolyp ósýine mán bergen. Qazir kópshiligimiz balany baǵyp-qaǵý degen sózge de mán bermeıtin bolǵanbyz. Jýyrda bir telehabardy qarap otyryp, bir aǵamyzdyń (ata-jóni esimde joq) osy «baǵyp-qaǵý» degen sózdiń de astarynda úlken tárbıelik maǵyna jatqanyn aıtqany esimde. Búgin kópshiligimiz bala tárbıesinde «baǵýǵa» basa nazar aýdaryp, «qaǵýǵa»   qulyqsyz bolyp baramyz. Baǵý – balanyń ómirge kerekti barlyq materıaldyq jaǵdaıy, kıim-keshegi, as-aýqaty, t.b. bolyp kelse, al qaǵý – tárbıeleý, jaqsylyqqa úıretý, úlgi bolý sııaqty rýhanı qundylyqtar. Balany baǵyp-qaǵýǵa baılanysty máseleler qazirgi otbasylardyń ómirinde jıi kezdesetini jasyryn emes. Bala boıynda adamgershilik, elsúıgishtik, úlkenge qurmet, kishige qamqor bolý qasıetterin qalyptastyrýda otbasylyq tárbıeniń orny erekshe dep aıtar edim.

Ásel Qydyrmına
«Aqmeshit» meshitiniń ustazy

Pіkіrler Kіrý