Balańyz úshin duǵa jasańyz

04 jeltoqsan 2020 13805 0
Оqý rejımi

Bala – ata-anaǵa amanat. Balany baǵyp-qaǵyp, durys tárbıe bergen adamnyń alar syıy men saýaby bar. Al, balanyń ózi de, ol ómir súretin álem de Allaniki. Onyń nesibesi, densaýlyǵy, minez-qulqy men taǵdyry – Alladan. Ár balanyń mańdaıyna jazǵan jazýy bar.

Deı turǵanmen, kez kelgen adamnyń taǵdyry onyń alǵan tárbıesine, otbasyna, tańdaýyna tikeleı baılanysty. Taǵdyrdyń toqsan paıyzyn adam óz qolymen jasaıdy desek artyq aıtqandyq emes.

Al, ata-ananyń bala taǵdyryna yqpaly qandaı? Ata-ananyń bul aradaǵy róli, yqpaly orasan. Kez-kelgen ata-ana balasynyń tárbıeli, bilimdi, sanaly bolǵanyn, ózderiniń qoly jetpegenge balalarynyń qol jetkizgenin qalaıdy. Árıne, balasyn qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı ósirgen, ómirin balalaryna arnaǵan ár ata-ananyń armany bul. Biraq ol balany dúnıege ákelip, kıindirip, tamaqtandyrý bir basqa da, onyń sanaly, salıqaly urpaq qatarynan bolýynyń alǵysharttary bir basqa. Qalaı deısiz ǵoı? Birinshiden, balanyń salıqaly urpaqtan bolýy da Alladan. Ekinshiden, oǵan tikeleı áser etetin ata-ana. Osyny jadyǵa túısek abzal. Shynynda, ómirge bala ákelýge, oǵan durys tárbıe berýge degen daıyndyq otbasyn qurmaı turyp oılanyp, o bastan daıyndyq jasaıtyn is. Buny adam birinshi óz-ózin tárbıeleýden bastaıdy. Árkim óziniń jan-dúnıesin tazartýǵa tyrysyp, kemeldikke umtylyp, bilim izdep, Allasyn tanysa, bala taǵdyryna degen jaýapkershiligi de arta túsedi. Balanyń sanaly, salıqaly urpaqtan bolýy da Alladan ekenin uǵynyp, bala ómirge kelmeı turyp «salıqaly urpaq násip etkeısiń» dep duǵa jasaýdan bastalady bul daıyndyq. Rasynda otbasyn qurǵan adam, ár erli-zaıypty osyny eskerse quba-qup. Jáne otbasyndaǵy tazalyq, rýhanı tárbıeniń mańyzy zor. Zere sheshemizdiń Qunanbaıdy dáretsiz emizbegeninde de oılanǵan adamǵa zor sebep jatyr. Sebebi, dáret – jan men tánniń tazalyǵy. Jany men táni taza anadan salıqaly urpaqtyń týý múmkindigi de joǵary. Mine, bul bir ǵana mysal. Balanyń salıqaly bolýy dáretke ǵana baılanysty degen sóz emes. Adam otbasyn qurmaı turyp ta, qurǵannan keıin de, ásirese júkti kezinde kóbirek duǵa jasap, qulshylyq qylyp, zikir aıtyp, Quran tyńdasa urpaǵynyń salıqaly bolýyna alǵyshart jasamaq... Árıne, Alla buıyrtsa...

Ómirge kelgennen keıingi ósýi, durys tárbıe men qajetti bilim alýy, pále-jaladan aman bolýy da ata-anaǵa baılanysty. Ata-ana ózin jamandyqtan neǵurlym tyıyp, kez-kelgenge qolynan kelgen jaqsylyqty jasap, qanshalyqty kórkem minezdi bolsa ol úshin alar saýabyn da Alla Taǵala balalaryn salıqaly urpaqtan qylý arqyly berýi múmkin. Ómirdiń shyndyǵy qandaı? Ádette álde bir tanys-bilistiń balasy bále-jalaǵa ushyrap jatsa, «balasynyń aldynan shyqty ǵoı» degen syndy áńgimelerdi jıi aıtyp ta, estip te jatamyz. Mine, mysal...

Jaqsy bala – súıinish, jaman bala – kúıinish degen maqal bar qazaqta. Sonda ata-anasynyń jaqsylyqtary úshin Jaratýshy syı-saýap retinde súıinish bolar bala berýi múmkin. Minekeı ata-ananyń balalarynyń qandaı bolýyna, olardyń taǵdyryna degen yqpalyn osyndaıdan túsinse bolady. Adamnyń ómirindi jasaǵan jamandyqtary úshin de Alla Taǵala jazasyn jaman bala arqyly berýi múmkin ǵoı. Máselen, qazaq «bala berseń sana ber» deıdi. Bul osy urpaǵyńnyń sanaly, salıqaly bolýynyń mańyzdylyǵyn aıqyn kórsetpeı me? Nege deseńiz, ómir boıy balam dep ómir súrip, jer ortasynan asqanda bala súıindirmeı, kerisinshe kúıindirip jatsa qandaı ókinish, óksik bolmaq. Ómirdiń tekke ótkeni demek.

Sol sebepti de basqa-basqa, balalary úshin árkim jıirek duǵa jasaýdy umytpasa abzal. Balalardy eshqashan qarǵamańyz. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Úsh adamnyń duǵasy qabyl bolady, ol kisilermen Alla taǵalanyń arasynda perde bolmaıdy. Olar: ata-ananyń balasyna jasaǵan duǵasy, músápirdiń duǵasy, zulymdyqqa ushyraǵan adamnyń duǵasy», – degen.

Ámına Omarova

Pіkіrler Kіrý