DÁSTÚRIŃ BOLSYN DIN AMAN

19 sáýіr 2024 635 0
Оqý rejımi

Biz – tól dini men dili, tamyry tereń qundylyqtary, súıener, qýat alar baı rýhanı murasy bar ımandy halyqpyz. Babalarymyzdyń Islam dininen qýat alyp, qaster tutyp, atadan balaǵa amanat qylyp, júrekke darytyp kelgen asyl qasıetteri kóp-aq. Mal-múlki men dáýletinen dinin, ımanyn joǵary baǵalaǵan qazaq: «Alla degen ar bolmas, aqtyń joly tar bolmas» nemese «Er jigittiń úsh baılyǵy bar: birinshi – ımany, ekinshi – yrysynyń turaǵy, úshinshi – dáýletiniń turaǵy» dep ataly sóz qaldyrǵan.

Elbasymyz Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda:

«Dástúr men mádenıet – ulttyń genetıkalyq kody», — dep ulttyq dástúr men mádenı qundylyqtardyń aıryqsha ornyn atap ótti.

Al Bas múftıimiz Erjan qajy Malǵajyuly:

«Biz Islamnyń salt-dástúrdi saqtap qalýdaǵy kúshi men qundylyqtaryn eskermeı júrmiz. Dinnen bezgen adam dástúrdi de tárk etedi. Demek, din – dástúrimizdiń qorǵany» dep, din men dástúrdiń ajyramas egiz uǵym ekenin aıtyp kórsetken.  

Árbir órkenıettiń, árbir ulttyń ózindik dúnıetanymy bar. Álem halyqtarynyń tarıhyn zerttegen ǵalymdar jer betinde eshqashan dinsiz, nanym-senimsiz el bolmaǵandyǵyna anyq kózin jetkizedi. Adamzat túrli ulttar men ulystardan turady. Árqaısysynyń ózine tán ulttyq erekshelikteri, tili men dástúri, dinı nanym-senimi bolady. Bul jaıynda Alla taǵala Quran Kárimde «Hýjýrat» súresiniń 13-aıatynda bylaı deıdi:

«Áı, adam balasy! Kúdiksiz, senderdi bir er, bir áıelden jarattyq. Sondaı-aq bir-birlerińdi tanýlaryń úshin senderdi ulttar, rýlar qyldyq. Shynynda, Allanyń qasynda eń ardaqtylaryń – taqýalaryń...»

Qazaq jerine Islam dini VIII ǵasyrda keldi. San-ǵasyrdan beri ata-babalarymyz Islam mádenıetimen sýsyndady. Islam dini halqymyzdyń salt-sanasyna tereńnen boılady. Sońynda din degende – dástúrimiz, dástúr degende – dinimiz oıǵa oralatyn jaǵdaıǵa jettik. Qazaqtyń dástúrine balta shabý – Islam mádenenıetine balta shabý. Islam mádenıetine balta shabý – qazaqtyń salt-dástúrine balta shabý bolyp tabylady. Sondyqtan da, qazirgi tańda destrýktıvti aǵymdardyń negizgi kózdegeni – salt-dástúrimizdi joqqa shyǵarý arqyly, sara jolmen kele jatqan dástúrli Islam mádenıetin, qulshylyq qaǵıdalaryn, dinı túsinikterimizdi, mádenıetimiz ben mentalıtetimizdi joıý.

Qazaqta «Jaqsy zańyń bolǵansha, jaqsy dástúriń bolsyn» degen naqyl bar. Árıne, Islam dini bir eldi mekenge kelgende sol eldiń burynǵy ádet-ǵuryptary men saltyn, eger Quran aıattary men hadısterge qaıshylyq keltirmese óz mádenıeti men sharıǵatynyń aıasyna alyp, sabaqtasyp ketedi. Fıqh salasynda buny «sharǵı mán qoblana», ıaǵnı, qazaqsha aıtqanda «Islamnan aldynǵy ádet-ǵuryptar men salt-dástúrler» degenge saıady. Quranda bul jóninde:

«Ǵafý jolyn usta, ǵuryppen ámir et jáne nadandardan teris aınal» [[1]] dep keledi. Qazaq saltynda, árıne, Islamnan aldyńǵy ádet-ǵuryptar da bar. Osy ádet-ǵuryp, dástúr degen sózderdiń ózi dinı termındermen arab tilinen engen. Osynyń ózi bizdiń salt-dástúrimizdiń negizgi bóligi Islam salty ekenine úlken dálel.  

Ata-babamyzdyń saltynda qalyptasqan kóptegen dástúrlerdiń kóbi negizi Islam mádenıetimen kirdi. Mysaly qazaqta bireý áńgime aıtyp turyp túshkirse «Aıtqany ras eken» degen ádet bar. Bul Paıǵambarymyzdyń hadıs-sháripinde bylaı dep keltirilgen: «Bir sóz aıtylyp jatqan kezde bireý túshkirip qalsa, sol sóz eń durys sóz bolǵany».

 Sondaı-aq, jańa aı týǵanda «Eski aıda esirke, jańa aıda jarylqa» dep duǵa etý. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) jańa týylǵan aıdy kórgen kezde: «Allam, ony bizge senim men ıman, tynyshtyq pen Islamnyń aıy et! Meniń rabbym da, seniń rabbyń da Alla. Qaıyrly, qutty bol!» dep duǵa etken.

Halqymyzda kóptegen salt-dástúrler Islam dinimen kelgen. Bala týǵanda qulaǵyna at qoıyp, halyqty jınap, qudaıy tamaq berýi, t.s.s.

Ókinishke qaraı, qazaq halqyndaǵy Islamnan bastaý alyp, atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan kelinniń sálem salýy, ólige Quran baǵyshtaý t.b. osy sııaqty birqatar ádet-ǵuryptar men salt-dástúrlerdi teriske shyǵaryp, sharıǵattyń sheńberine syıdyrmaı adasyp júrgen qanshama baýyrlar da bar. Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) súnnetinde sahabalardyń ıilip turyp qolyn súıgeni bar. Qaıtys bolǵan kisiniń artynan jasalǵan duǵa qabyl bolyp, oqylǵan Qurannyń saýaby barady degen hadıster bulardyń Islam dininde bar ekendigen úlken dálel. Shaǵyn maqalamyzda ólige Quran baǵyshtaýǵa bolatyndyǵyn dáleldeıtin hadısterdiń barlyǵyn keltire almaımyz, degenmen Hazireti Maqol bın Iasardan (r.a.) rıýaıat etilgen: «Ólilerińe Iasın súresin oqyńdar»[[2]] degen hadıs pen Ibn Qýdamanyń kitabynda Ahmed bın Hanbaldyń: «Qabirstanǵa barǵandaryńda Aıatýl Kýrsıdi jáne úsh ret Yqylas súresin oqyp, bylaı dep juǵa jasańdar:«Allam! Bulardyń saýabyn myna qabirdegilerge ulastyr» degen sóz jetkilikti bolar [[3]].

Al, kelinniń qurmet maqsatynda ıilip sálem berýine kelsek, ataqty ǵulama Ibn Abıdın musylmandardyń birin-biri qurmet tutyp, ıakı úlken ǵalymdardyń jáne ata-ananyń qolyn súıýdiń esh sharıǵatqa qaıshylyǵy joqtyǵyn aıtqan.

Osymen qatar, Imam ál-Býharıdiń sahıhynda [[4]] sahabalardyń Paıǵambarymyzdyń qolyn jáne bir-biriniń qolyn qurmet kórsetip súıgenderi týraly kóptegen hadıster keltirilgen. Al, qoldy súıgende adamnyń ıilýi zańdylyq. Sol úshin de, ata-ene, kúıeýiniń aǵaıyn-týystaryna qurmet kórsetý maqsatynda kelinniń ıilip sálem berýiniń esh oǵattyǵy bolmasa kerek.

Qoryta aıtqanda, qurmetti oqyrmandar, Islam qazaq dalasyna keshe ǵana kelgen joq. Islam dini XII ǵasyrdan astam ýaqyt ata-babalarymyzdyń qanymen, halqymyzdyń boıyna, salt-dástúrine sińdi. Sondyqtan da, Islam dinin – dińgek etip ustanǵymyz kelse – salt-dástúrimizdi saqtaýymyz qajet. 

 

Baqytjan ÓTKELBAEV
 

 


[1]«Aǵraf» súresi, 199-aıat.
[2]Ábý Dáýid, Janaza baby, 24; Ibn Mája, Janaza baby, 4.
[3]Ibn Qýdama (ó.1245j. Bul kisi fıqh jáne hadıs salasynyń biligiri, ǵalym, tolyq aty: Ahmed bın Isa bın Abdýlla bın Ahmed bın Qýdama).
[4]Ál-Býharı, Ádep baby.

 

Pіkіrler Kіrý