DINI BÝKVALIZMNEN SAQ BOLAIYQ

17 maýsym 2024 517 0
Оqý rejımi

Ulttyq qundylyqtarǵa jer, til, din, tarıh, dástúr, ulttyq mýzykalyq aspaptar, ulttyq oıyndardy, ádebıet, ańyz-ápsana-qıssalardy jatqyzsaq bolady. Qazirgi tańda ulttyq qundylyqtarmyzdy ıslam dinimen ǵana ólshep, durys nemese teris ekeni anyqtalatyn boldy.

Bul degenimiz dinı sananyń durys qalyptaspaǵanyn bildiredi. Osyǵan oraı, qazaq halyqynyń kóneden kele jatqan erkin oılaý, sananyń táýelsizdigi týraly talqylap kórsek. Hanafı mázhaby boıynsha ıjtıhad máselesinde tómendegi ádiske júgingen:

1.Quran.

2.Hadıs.

3.Ijma. Sózdik maǵynasy «bir nárseni biriktirý, jınaqtaý, bir másele boıynsha bir pikirge kelý» degendi bildiredi.

4. Sahabalar sózi. Hanafı mázhabynda máselege qatysty ıjma úkimi bolmasa, sahabalardyń sózi men amaldaryn negizge alady.

5. Qııas - «bir nárseniń basqa bir nársemen ólshenýi, salystyrylýy, eki nárseniniń bir-birimen teńestirilýi» degen maǵynalardy beredi.

 6. Istıhsan - «Mýjtahıdtiń belgili bir máseleni sheshýde ıjma, qajettilgi, salt-dástúr, qııas sekildi arnaıy jáne qýatty dálelge súıenip, sol máselege uqsas ádisten bas tartyp, sharıǵattyń maqsatyna eń sáıkes dep tabylǵan basqa bir úkimmen pátýa berý».

7.Ádet-ǵuryp - «Qoǵamnyń daǵdyǵa aınaldyryp, ómir salttarynda basshylyqqa alatyn sózderi men is-áreketteri».

Osy ádisti qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy da qoldanyp keledi. Alaıda, biz durys dinı sanany qalyptastyrý úshin tek joǵaryda atalǵan jeti ádispen shektelip qalmaýymyz qajet. Sebebi, ańyz ápsanalar, qıssalar, dinı mıfologııalyq oqıǵalar adam balasyna ómirlik mán beretin rýhanı qundylyqtar.

Degenmen, bizdiń qoǵamda ańyz ápsanalardy, qıssalardy múlde moıyndamaıtyn destrýktıvti dinı aǵymdar jeterlik. Olardyń paıymynsha, Quran jáne hadıste jazylǵan dúnıeler ǵana aqıqat, Quran jáne hadıste bar aqparattarmen ǵana ólsheý kerek degen fanattyq túsinik bizdiń qoǵamdy orta ǵasyrǵa súıreýde.

Máselen, psevdosáláfılik bolyp sanalatyn «Quran men súnnet aıdynyndaǵy negizgi senim» (E. Kýlıev aýdarmasy) atty ádebıette: «Musylmandardyń bir-birimen dos bolýy men jaýlasýy, jaqsy kórý men jek kórýi tek Alla razylyǵy úshin bolýy kerek. Olar musylmandardy jaqsy kórýleri kerek jáne olarǵa kómektesýleri qajet. Dinsizdermen jaýlasyp, olardy jekkórýleri kerek jáne olarmen eshqandaı qarym-qatynasta bolmaýy tıis», - degen aıatty oqyǵan adam býkvaldy tek Quran jáne hadıs sheńberinde ǵana qabyldap, basqa din ókilderine degen jaýlasý jáne óshpendilik uıalary aqıqat.

Osyndaı dogmalyq oılaý júıesiniń saldary memleketimizdegi dinaralyq tatýlyqqa nuqsan keltirmek. Sol úshin tek dogmalyq turyǵydan oılaý júıesimen shektelmeı, synı oılaý júıesin, erkin oılaý júıesin qalyptastyrý qajet.

Máslen, jaqynda qyzyq oqıǵa boldy. 2022 jyldyń 16 maýsymynda jańadan qurylǵan Ulytaý oblysynyń ortalyǵy Jezqazǵan qalasynda prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Ulttyq quryltaıdyń alǵashqy otyrysy ótken bolatyn.

Osy quryltaıda Qasym-Jomart Toqaevtyń: «Men quryltaıǵa keler aldynda tutas eldiń atynan uly Joshy hannyń rýhyna quran baǵyshtap, qurban shaldym. Jańa Qazaqstandy qurý jolyndaǵy tarıhı qadamnyń kıeli jerden bastalýy – jaqsy yrym. Bárimiz, babalardyń arýaǵy qoldap, isimiz ońynan bolsyn dep tileımiz», - degen sózi men amalyna keıbir ıslamtanýshylar «Bul ıslam sharıǵatyna jat, musylman emes adamǵa duǵa jasaýǵa jáne quran baǵyshtaýǵa bolmaıdy» dep syn aıtqan bolatyn.

 Alaıda Kerimsal Jubatqanov tarıhshy ǵalym Abai.kz caıtynda «Joshy han - Altyn Ordanyń atasy...» degen maqalasynda: «Joshy han ómiriniń sońynda musylmandyqty qabyldap, naǵyz musylman retinde jerlense, Shyńǵys han men Batý han putqa tabynýshylyq dástúri boıynsha jerlengen», - degen tarıhı derek Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń istegen amaly ıslam dinine qaıshy emes ekenin kórýge bolady. Qandaıda bir tulǵany jan jaqty zerttemeı pátýa bere salý bul bilimsizdik. Ókinishke oraı, bizdiń qoǵamda sondaı dinı túsinik bar, unamaǵan adamyńa dindi búrkenish etip úpirlikpen aıyptaý.

Shyndyǵynda, Imam Múslimniń «Sahıh Múslim» kitabynda «Qaısybir kisi óziniń din baýyryna: «Eı, Kápir»-dese, bul sóz ekeýiniń birine oralady. Eger, ol onyń aıtqany sııaqty bolsa, onda oryndy. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, bul sóz aıtýshynyń ózine oralmaq», - delingen.

 

Erzat Jasqanbaıuly Jaqypov,

dintanýshy, magıstr. RATTM

 

Pіkіrler Kіrý