ISLAMDAǴY USTAZDYŃ ORNY

05 qazan 2023 1209 0
Оqý rejımi

Árbir adam esi kire bastaǵannan dúnıeni tanyp – bilýge, úırenýge talpynady. Sondyqtan da bul dúnıeden habarsyz jańa týǵan sábıden eseıe kele, álemdi aýzyna qaratqan danalar men oıshyldar shyǵady. Osynaý aqylyn tolystyryp, bilimin shyńdaý saparynda ol bir adamǵa erekshe qaryzdar ekenin sezinedi. Ol – ustaz.

Hazireti Álı (r.a) «Kim maǵan bir árip úıretse, onyń quly bolýǵa barmyn»,-dep, bir árip úıretken adamnyń ózi úlken qurmetke laıyq ekenin bildirse, Imam Aǵzam Ábý Hanıfa: «Aramyzda jeti kóshe bolǵanyna qaramastan, ustazym Hamıdtyń úıi jaǵyna ádepsizdik bolmasyn dep eshqashan aıaǵymdy sozyp jatyp kórgen emespin. Qansha jyldan beri ár namazdan keıin ata-anammen qosa ustazymdy da qaıyrly duǵama qosyp kelemin»,-dep ózin ilimge baýlyǵan, ádep pen tárbıe úıretken ustazyna ómir boıy qaltqysyz qurmet jasap, únemi jaqsylyq tilep ótkendigin aıtady.

Jalpy musylman áleminde ǵalymdarǵa, ustazdarǵa degen syı – qurmet joǵary bolǵan. Islam tarıhynda bilim jınaýdyń, bilgenin basqalarǵa úıretýdiń, kitap jazý sekildi oqý – aǵartý isimen aınalysýdyń bedeli bıik turǵan. Al ımany kámil ustazdar bul iske saýap turǵysynan kóbirek mán berip, qoǵam tárbıesine ózderiniń jaýapty ekenin tereń sezingen. Olar ózderi jete meńgergen pándi ǵana úıretýmen shektelmeı, shákirtterine ómirlik durys aqyl – keńes berip, adamgershilik pen ımandylyqqa qatar baýlyǵan, júris-turys minezimen jaqsy úlgi kórsetken. Oqý, bilim, ǵylym, mádenıet, adamgershilik, ádep, tárbıe – bárin ustazdan úırengen shákirt ustazdy óz ata – anasynan kem kórmegen. Ustazdyń alǵysyn almasa, alǵan biliminiń berekesin kóre almaıtynyna sengen.

Tipti ustazdy qatty qurmettegeni sonsha onyń úıiniń esigin qaǵýdyń ózin ádepsizdikke balap, syrtta turyp, shyqqanyn kútken. Qasıetti dinimizdi úırený jolynda ustazben shákirt arasyndaǵy syılastyqtyń júzdegen jyldar qalyptasqan bul ıgi dástúrin dala ǵulamalary da berik saqtaǵan. Sonyń bir úlgisi retinde Máshhúr Júsip Kópeıulynyń «Isabek ıshan» atty 85 shýmaq 340 joldan turatyn  joqtaý óleńine nazar aýdarar bolsaq:

Bolama zaty qara taza tekteı,

Bárinen ozyp shyqqan basa kókteı.

Endi bizge tabylmas ondaı ǵazız,

Hazireti ıshan duǵagóı Isabekteı! (1.278) – dep jyrlaıdy da, kelesi shýmaǵynda:

Kórdiń be meniń qapa bolǵanymdy,

Aıyp kórme dym aıta almaı turǵanymdy,

Atyńdy kúıgendikten aıtyp saldym,

Keshe gór ádepsizdik qylǵanymdy! - (1.278) dep ardaqty ustazynyń rýhynan onyń atyn ataǵany úshin keshirim surap «Atyńdy kúıingennen aıtyp saldym»,-dep aqtalady.

Odan ári:

Taýsyldy oılaı bersem, meniń mıym,

Terbetpeı arýaǵyńdy kelmes kúıim,

...Basshy bol aqyrette barshamyzǵa,

Atyńnan aınalaıyn duǵagóıim! – dep ustazyna degen ólmes, óshpes mahabbatyn, syı – qurmetin aıǵaqtaıdy.

Bul mysaldyń ózi bizdiń dinde ilim úıretýshini qanshalyqty baǵalap, ustazǵa qanshalyqty zor qurmetpen qaraǵanyn, ony bizdiń qazaq dalasynyń birtýar tulǵalary qalaı berik saqtap kelgenin dáleldeıdi.

Bul óleń – jyrdaǵy «Qansha ıshan, qansha múrıd shyqsa –daǵy, Bári de Ishekemnen bir aspaıdy», «Duǵa qyp Ishekemdi esińe alǵaı», «Ishekem ótip ketti – aý bul jalǵannan», «Qadiri Ishekemniń árkimge óter», «Rýhyna Ishekemniń duǵa qylsyn», «Bir qudaı Ishekeme raqmet etsin» t.s.s... óleń joldary Máshekeń qadirli ustazy Isabek ıshandy qanshalyqty pir tutyp qurmettegenin bildirýmen qatar, «adamnyń adamshylyǵy jaqsy ustazdan» (Abaı) demekshi, tarıhta aqyl – parasaty mol tulǵalardyń kópshiligi ustazyna erekshe qurmetpen qarap, árdaıym erekshe bir izetpen eske alǵan mysaldardyń jarqyn bir parasy bolmaq.

Máselen, Abylaı han – Tóle bıdi, Buqar jyraýdy, Shákárim – Abaıdy, Jambyl – Súıinbaıdy t.s.s. ózine aqylshy – ustaz tutqan. «Ustazy jaqsynyń-ustamy jaqsy»,-degendeı, bul joqtaý jyrdan Máshhúr Júsiptiń ómirde baǵyndyrǵan zor asýlaryna ustazy Isabek ıshannyń áseri men sińirgen eńbegi kóp ekenin paıymdaýǵa bolady. Sonymen qatar «... Máshhúr Júsip Kópeıulynyń «Isabek ıshan» joqtaýy – HIH ǵasyrdyń sońǵy shıregindegi qazaq óleńderiniń saf altyn úlgisiniń biri. Shyǵarmada el uıytqysy bolǵan iri tulǵa Isabek beınesi músindelýimen qatar, qazaq tarıhyna, turmysyna qatysty kóp qundy materıaldar jınaqtalǵan». (1.479)

Qoryta aıtqanda, qarapaıym adamdardyń túsinigi jete bermeıtindeı Alla taǵaladan erekshe syı alǵan Isabek ıshandaı uly tulǵalar paıǵambarlyq aqıqattyń kóleńkesi sııaqty deýge bolady. Bizder men olardyń arasyndaǵy negizgi aıyrmashylyq – osy. Ony jaqsy túsingen Máshhúr Júsip atamyz ustazy Ishekeńdi «...bir túsken sáýlesi edi jaryq – nurdyń»-dep baǵalaıdy.

Nur – Haq, demek áýlıe – ámbıeler Haqtyń sáýlesi deı kele aspandy ushyp júrgen qazdardy aıaǵynyń astyna dýalap qondyrǵan Isabek áýlıeniń keremeti – ózin paıǵambarmyn deýden aýlaq, taqýa quldarǵa berilgen syı. Muny tek ǵana adamdy tanıtyn Máshhúr Júsipteı ǵulamalar ǵana túsine alady. Sol túsinik osyndaı qazaq ádebıeti tarıhyndaǵy iri kólemdegi ustaz týraly joqtaý jyrdy jazdyrǵanyna kýá bolamyz.

 

Paıdalanǵan ádebıet:

  1. Kópeıuly M.J. Kóp tomdyq shyǵarmalary, 1 – tom. «Alash», 2003 – 504bet.

 

Amantaı TOIShYBAIULY

 

Pіkіrler Kіrý