Kimderdiń júregine mór basylǵan
Dinimizde keıbir jandardyń júrekteriniń mórlengendigi jaıynda aıtylady. Mórlengen degen sózdiń maǵynalyq sheńberi – ımanǵa qulaq asyp, júregi jibimeıtin, haq joldy teris dep sanap, óz pikirinen áste tanbaıtyn jandar degen uǵymdy qamtıdy. Osydan kelip, sanamyzda «shyndyǵynda da pendeniń júregine mór basylyp, sodan ol máńgilik kápir bola ma eken?» degen zańdy saýal qylań beredi. Eshbir qulyna Alla Taǵalanyń zulymdyq etpeıtini basy ashyq másele. Bul turǵysynda joǵaryda ret-retimen sóz boldy.
Al bul jerdegi negizgi iltıpat eń aldymen, pendeniń ózine qatysty. Eger pende eshbir dinı úgit-nasıhatqa selt etpeı, aqıqatty ashyq túrde kesirlikke boı aldyryp moıyndamasa, adasýshylyqty ózine tý etip ustanyp, qasarysyp tek óz pálsafasyn durys dep, degeninen qaıtpasa, Jaratýshy ondaı pendeniń júregine rýhanı mór basady. Iaǵnı, pendeniń óz qalaýynyń kesirinen, oǵan eshqandaı úgit-nasıhat darymaǵan soń ǵana Alla Taǵala onyń júregine mór basady da, ólgenshe hıdaıatty násip etpeıdi.
Eger biz: «Pálensheniń júregine mór basylǵan, sondyqtan ol endi eshqashan ıman etpeıdi» desek, qatty qatelesemiz. Asylynda, Alla onyń júregine mór basqandyqtan ımanǵa kelmeı júrgen joq. Kerisinshe, oǵan berilgen mór onyń mańdaı terimen eńbektenip tapqan «adal eńbek aqysy» sekildi nárse. Iaǵnı, álgindeı jan aqıqatqa, Allaǵa múlde senbeı, kóbine sengisi de kelmeı, óziniń pikirin ǵana durys dep sanaǵandyqtan, onyń betiniń beri qaraýy múmkin bolmaǵan jaǵdaıda ǵana júregine mór basylǵan. Mysaly, Ábý Jáhıl, Ábý Láhab, t.b. osy sekildi múshrikter óz áreketteri men senimderin durys dep, sol joldan bas tartpaǵandyqtan júrekteri mórlengen. Olar Hazireti Paıǵambarymyzdyń aıtqandarynyń eshbirin qabyl etpeı, tipti Paıǵambarymyzdy keleke etýmen bolǵan. Mine, osyndaı shekten shyqqan jaǵdaıda ǵana álgindeı jandardyń júrekterine mór basylmaq. Alla Taǵala bul taqyryp jaıyndaǵy hıkmetti myna aıattarda bildiredi:
«Kúpirlikterin jalǵastyrý sebebimen Alla olardyń júrekterin mórlegen. Sondyqtan azy ǵana ıman etedi»[1].
«(Muhammed (s.a.ý.)) Rasynda qarsy bolǵandardy úgitteseń de, úgittemeseń de bári birdeı. Olar ıman keltirmeıdi. Alla olardyń júrekterine, qulaqtaryna mór basqan. Ári kózderinde perde bar. Sondaı-aq olar úshin úlken azap bar»[2].
[1] «Nısa» súresi, 155-aıat
[2] «Baqara» súresi, 6-7 – aıattar
Smaıyl Seıtbekov
