KÓRKEM QARYM-QATYNASTYŃ 5 TILI

07 naýryz 2023 3349 0
Оqý rejımi

Búgingi kúni otbasyndaǵy kıkiljińder kóbeıip, ajyrasý beleń alýda. Tipti, balanyń ata-anamen arasyndaǵy rýhanı baılanysy úzilip, jastaıynan túrli buzǵynshylyqtarǵa barýy; qyz balalardyń syrtqy ortaǵa qyzyǵyp, azǵyndarǵa qor bolýy qalypty bolyp bara jatqandaı. Kózge úırenshikti kórinetin, osyndaı baqytsyzdyqtardyń kózge kórinbeıtin qandaı sebebi bar?

Bala qamqorlyqqa, ata-ananyń mahabbatyna zárý. Úlkender tarapynan janashyrlyq sezine almasa, ózin baqytsyz sezinýi múmkin. Sebebi, olarda dúnıe týraly uǵym joq, bala úshin ómirdiń bar máni – ata-ananyń mahabbaty. Kez kelgen eresek adam úshin de solaı. Ol qansha jetistikke jetse de, adamdardyń ystyq yqylasyn sezine almasa, ózin belgili bir dárejede baqytsyz sezinedi. Alaıda, bul baqytsyzdyǵynyń sebebin ózi de bilmeýi múmkin.

Iaǵnı, mahabbatty seziný – adam balasynyń tabıǵı qajettiligi. (Barshamyzǵa túsinikti bolýy úshin muny «mahabbat ydysy» dep ataıyq. «mahabbat ydysy» tolǵan jaǵdaıda adam ózin baqytty sezinedi, al bos bolsa, kóńili qulazıdy).

Otbasy balanyń bul qajettiligin ótemegen bolsa, (bala otbasynan jylylyq sezine almasa), ony basqa ortada qanaǵattandyrýǵa tyrysady. Iaǵnı, ózderiniń «mahabbat ydysyn» qalaı da toltyrýy úshin túrli áreketke barady.  Aralasatyn syrtqy ortasy qandaı bolsa, soǵan qaraı beıimdele bastaıdy. Sebebi, olardyń mahabbatyna bólený úshin solarǵa unaıtyn nárseni unatyp, solar júretin jolmen júrýi kerek. Mine, osylaısha, bala otbasynan jyraqtap, jat ortany ańsap turady.

Órimdeı jas qyzdardyń bógde jigittiń qolynan ustap, ersi qylyqqa barýyna túrtki bolatyn da osy jaǵdaı. Iaǵnı, qyz bala otbasynda ákesi men aǵasy tarapynan sezine almaǵan meıir-mahabbatty ózge jigitten izdeıdi. Nátıjesinde, mektep qabyrǵasyndaǵy qyzdardyń azǵyndardyń arbaýyna túsip, qor bolyp jatqanyn kórip júrmiz...

Al eki jastyń shańyraqtary shaıqalýyna ne túrtki? Nekeden keıin mahabbattyń joǵalyp ketetini ras pa?..

 Nekege deıin eki jas, bir-birine degen sezimderin túrli joldarmen jetkizip, sezimderin bildirýden aıanbaıdy. Al ýaqyt óte kele, oǵan degen sezimińiz sýymasa da, mahabbatyńyzdy ashyq bildire berýge nemquraıly qaraı bastaısyz. Osy kezde jubaıyńyz sezimińizdi sezine almaı, onyń «mahabbat ydysy» bosap qalady. Nátıjesinde, «meni jaqsy kórmeıdi» degen oı týyndap, kıkiljiń shyǵa bastaıdy.

Túsingenimizdeı, joǵaryda atalǵan máselelerdiń báriniń de túp tamyry – adamdardyń mahabbatty sezine almaýynan. Alaıda, qarym-qatynasty bekitip, otbasy uıytqysyn saqtap qalýdyń ońtaıly joldary bar. Ol jóninde psıholog GErı ChEpmen óziniń «Pıat ıazykov lıýbvı»(Mahabbattyń bes tili) shyǵarmasynda keńinen tarqatyp jazady.  Onyń aıtýynsha, ár adamnyń ártúrli mahabbat tili bar.Bir qyzyǵy, bul ádisterdi GErı ChEpmennen buryn kórkem ómir súrýdiń dańǵyl jolyn salyp ketken Paıǵambarymyz Muhammed ﷺ súnnetterinen de baıqaımyz.

Siz qazaq tilin bilmeıtin frantsýzben áriptes boldyńyz delik. Alaıda, frantsýz tilin bilmegendikten onymen til tabysyp, jetistikke jete almaıtynyńyz belgili. Sol sekildi, ózgeler sizdiń mahabbat tilińizdi bilmese, olardyń sezimin túsinip, mahabbatyn sezine almaısyz. «Mahabbat ydysyńyz» bosap, kóńilińiz qulazı bastaıdy. Al eger jubaıyńyzdyń, dosyńyzdyń, balańyzdyń mahabbat tilin bilmeseńiz, olarmen jyly qarym-qatynas ornata almaısyz. Balańyzda «ákem meni jaqsy kórmeıdi» degen túsinik qalyptasady.

Baqytty bolýǵa bastaıtyn  mahabbattyń bes tili qandaı?

1.Qoldaý sózder. Sezimderimizdi syrtqa shyǵaratyn eń birinshi qural – til ekeni belgili. Iaǵnı, sóz arqyly bir-birimizge sezimimizdi bildire alamyz. Alaıda, bul tek qana «men seni jaqsy kóremin» degen bir aýyz sózden turmaıdy. Máselen, jubaıyńyz úshin maqtap, jyly sózder aıtýyńyz; qıyndyqta qoldap, jigerlendire bilýińiz mańyzdy bolýy múmkin. Onyń  mahabbat tili «qoldaý sózder» bolsa, oǵan únemi komplıment aıtýǵa tyrysyńyz: «kıimiń ózińe keremet jarasyp tur», «tamaq óte dámdi bolypty!» t.b. Sondaı-aq, ótinish bildirý arqyly da, oǵan degen súıispenshiligińizdi jetkize alasyz. Máselen, «Seniń bálishteriń sondaı keremet! Osy aptada pisirgiń kelmeı me?» deý arqyly onyń siz úshin jaqsy nárse jasaı alatynyn kórsetesiz. Osylaısha,  jubaıyńyzdyń qundylyǵyn, qadir-qasıetin rastaı otyryp, «mahabbat ydysyn» toltyrasyz.

Paıǵambar súnnetinde de jubaıy pisirgen tamaq unamasa úndemeı, unasa dámdi bolǵanyn aıtý nasıhat etiledi. Paıǵambarymyzdyń ﷺ ómirin oqı otyryp, onyń jubaılaryn erkeletkenin de baıqaımyz. Ol Aısha anamyzdy «Hýmeıra» (qyzyl óńdi) dep erkeletip, jyly sózder aıtatyn bolǵan.

2.Sapaly ýaqyt. Jaqyn jandarmen birge ýaqyt ótkizý kimdi de bolsa qýantatyny belgili. Biraq, keıbir adamdar úshin birge ýaqyt ótkizýdiń mańyzy eń birinshi orynda. Mundaı adamdar  birge kıno kórý, birge serýendeý – naǵyz mahabbattyń belgisi dep uǵady. Alaıda, birge ýaqyt ótkizý, tek qana birge júrý emes, bir-birine kóńil bólý ekenin eskergen jón. Otbasylardyń kópshiligi buny jaı ǵana bir shańyraq astynda turý dep te túsinip jatady. Bul qate pikir. Máselen, jubaıyńyzdyń tili «sapaly ýaqyt» bolsa, ol ózin  muqııat tyńdaǵanyńyzdy qalaıdy. Eger onymen sóılesip turǵan sátte, teledıdar qarap otyrsańyz, jubaıyńyz úshin aýyr soqqy bolmaq. Sondaı-aq, ol birge ýaqyt ótkizý sizdi de qýantatynyn sezinýi kerek.  

Paıǵambarymyz Muhammed ﷺ bul tildi de óte jaqsy bildi deýge bolady. Sebebi, Paıǵambarymyz ﷺ sahabalaryna muqııat kóńil bóletini sondaı, olardyń bári de «Paıǵambardyń eń súıikti sahbasy men shyǵarmyn» dep oılaıtyn bolǵan. Sondaı-aq, onyń Aısha anamyzben birge júgirip jarysatynyn da bilemiz.

3.Syılyq. «Syılyq almasyńdar – bir-birińe degen mahabbattaryń artady» deıdi Paıǵambarymyz ﷺ hadısinde. Iá, syılyq jasaý adamdar arasynda súıispenshilikti arttyratynyna daý joq. Alaıda, ol mahabbattyń negizgi belgisi bolmasa kerek. Biraq  mahabbat tili «syılyq alý» bolǵan jandarǵa únemi syılyq berip turýǵa týra keledi. Olar bireýden syılyq alǵan jaǵdaıda ǵana onyń sezimine ılanatyn bolady. Syılyqtyń túri, baǵasy mańyzdy emes, olar ózi úshin syılyq tańdap (jasap) áýrege túskenińizdi shynaıy baǵalaıdy.

4.Kómektesý. Adam jaqsy kórgen janǵa janashyrlyq bildirip,  rııasyz járdem berýge  daıar turady. Halyq arasynan «men jaqsy kórip, kómektessem, ol baǵalamaıdy» dep nalyp jatqanyn aragidik estip qalamyz. Sizdiń kórsetken kómegińizdi baǵalamasa, ol sizdi jaqsy kórmeıdi degendi bildirmeıdi. Sirá, ol kisiniń  mahabbat tili basqa bolǵany... Al mahabbat tili «kómektesý» bolǵan janǵa kez kelgen iste járdemdesseńiz, onyń júregine jyly sezim uıalaıdy. Paıǵambarymyz ﷺ barlyǵyna, tipti, ózin moıyndamaǵan ıahýdılerge de kómektesetin bolǵan. Onyń osyndaı kórkem minezdiligi men janashyrlyǵynan kóp adam Islam dinin qabyldaǵan.

5.Fızıkalyq qarym-qatynas. Mahabbatty jetkizýdiń taǵy bir joly – súıý, qushaqtaý, basynan sıpaý, qolynan ustaý. Keıde, kóp sózden góri adamdy jaqyn tartyp qushaqtaý, basynan sıpaý kóbirek áser etedi. Ásirese, jas balalardyń mahabbat tili osy.  Olar ata-anasynyń meıir-mahabbatyn sanamen oılaı almasa da,  olardyń qushaǵynda aıryqsha sezinedi.

Paıǵambarymyz ﷺ jubaılaryn qushaqtap, súıip qoldaý bildiretin bolǵan. Tipti, bir hadısinde: «Eger eri jubaıynyń qolynan ustasa, saýsaqtarynyń arasynan ekeýiniń kúnálary tógiledi», - dep yntalandyrady.

ChEpmen myrza kórsetken mahabbattyń bes tili osylar. Adamdar bir-biriniń mahabbat tilin bilmegendikten, tek óz tilderinde sóılep, ekijaqty renish týady. Jaqyndaryńyzdyń mahabbat tilin anyqtap, meńgerip alsańyz,  olarmen qarym-qatynasyńyzdy bekitip, báriniń de baqytty bolýyna jaǵdaı jasaısyz.

Keıde jaqyndaryńyzdyń mahabbat ydysyn toltyrý úshin ózińizge unamaıtyn, qyzyqsyz dúnıelerdi jasaýǵa týra keledi. Budan qashpańyz. Esesine, januıa shattyǵyn, berik mahabbatty qalyptastyrasyz.

Alaıda, musylman adamdarǵa táýeldi bolyp qalmaýy, olarǵa Allanyń jaratqan quldary, ózine bergen ýaqytsha nyǵmeti retindep qarap, Allaǵa ǵana táýeldi bolýymyz kerek ekenin esten shyǵarmaý kerek. Alla berekege toly januıa bolýdy násip etsin!

Janar Ǵarıfollaqyzy

Pіkіrler Kіrý