SABYRLYQ PEN ShÚKIRShILIK

09 qazan 2023 1372 0
Оqý rejımi

Babalarymyz «qıyndyq kelse sabyr etemiz, jaqsylyq kelse shúkir etemiz» oı túıip, keıingi urpaqqa tamasha ónege qaldyrǵan. Demek túsingen adamǵa «sabyr» men «shúkir» uǵymdary adamzattyń ómirlik rýhanı tiregi. Osy egiz uǵymdy uǵynǵan jandardyń kez kelgen qıynshylyq pen keleńsizdikti op-ońaı eńseretini aıqyn. Endeshe osy eki uǵymnyń túbirine shamamyz jetkenshe úńilip kórelik. 

Halqymyzda «Sabyr túbi – sary altyn» degen tamasha támsil bar. Osy bir qundylyǵyn joımaıtyn sózdiń astarynda talaı ómirlik ólshemder jatyr deseńizshi.

Aq pen qaranyń ara jigin ajyratyp, adamzat balasyna týra jol nusqaý úshin túsirilgen qasıetti Qurannyń kóptegen aıattarynda Alla Taǵala musylmandardy jıi sabyrǵa shaqyrady.

«Saǵan ýahı etilgenge er. Sondaı-aq Alla bir úkim bergenge deıin sabyr et. Ol úkim berýshilerdiń haıyrlysy».[1]

«(Muhammed) tańerteń, keshke Rabbylaryna, Onyń dıdaryn izdep, jalbarynǵandarmen birge óziń de sabyr et...»[2].

Allanyń dinin taratýǵa kelgen barlyq paıǵambarlardyń nebir taýqymetterdi basynan ótkergen. Alaıda búkil paıǵambarlar sol jan tózgisiz aýyr azaptar pen qıynshylyqtarǵa syr bermesten sabyrlylyqtyń úlgisin kórsete bildi. Sondyqtan da olar: «Eı, múmınder! Ár nársege sabyrly bolyńdar» deıtin Allanyń buıryǵyn qaýymdaryna jetkizip, qıynshylyqty eńserýdiń joly sabyrlylyqta ekenin tıisti deńgeıde nasıhattap ótti:

«Musa eline: «Alladan járdem tileńder ári sabyr etińder: Jer Allaniki ekeni daýsyz. Ol, quldarynan qalaǵanyna mura qylady. Sońǵy tabys taqýalardiki» dedi»[3].

Imandy kemeldikke jetkizetin ǵıbadattardy oryndaý úshin de asqan sabyr kerek. Mysaly, oraza men sabyrdyń bir-birine jaqyndyǵy sonsha, Paıǵambar (Oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «...Oraza – sabyrdyń jartysy..»,[4] – dep, Ramazandy «sabyr aıy» dep ataǵan.[5]

Sondaı-aq, namaz da – sabyr men tózimdilikti qajet etetin ǵıbadat. Alla Taǵala Quranda musylmandardan tabandy túrde namazdaryn jalǵastyrýlaryn talap etip, bylaı buıyrǵan: «Sabyr men namaz arqyly Alladan járdem surańdar».[6] Iaǵnı Allanyń razylyǵyn izdegender namazyn qazaǵa qaldyrmaı jáne shaıtannyń azǵyrýyna aldanbaı sabyrǵa súıenip, namazdaryn oryndaýlary qajet.

Paıǵambardyń týysy Abdýlla ıbn Abbas (Alla oǵan razy bolsyn): «Sabyr – musylmannyń qarýy»[7], – degen. Álbette, sabyrlyqty tek basqa túsken qaıǵy-qasiret, qıynshylyqtarǵa tózimdilik tanytýmen ǵana shekteýge bolmaıdy. Allanyń paryz etkenderin oryndaý jáne tyıymdarynan tyıylý da sabyrlyqty talap etedi.

Qýanysh pen qaıǵysy, jaqsy men jaman, aq pen qarasy qatar júretin myna dúnıede keleńsizdik pen qıynshylyqqa kóbirek dýshar bolyp jatsańyz, álbette munyń arqasynda sizdiń sabyrsyzdyǵyńyzdyń saldary turary aıqyn. Aqmolla Muhamedııaruly sabyrsyzdyq túbi qorlyq ekenin bylaı jetkizedi:

Altynshy qymbat nárse – sabyr degen,
Sabyrly adam muratyn tabar degen.
Ár iste sabyrsyzdyq túbi – qorlyq,
Sabyrsyzdyq basqa bále salar degen...

Al qandaıda bir jetistik pen jeńiske jetseńiz – bul sizdiń sabyryńyzdyń jemisi. Sabyr etýdiń paıǵambarǵa jaqyndatyn izgi amal ekenin Ábýbákir Kerderi bylaı tilge tıek etedi:

Tórtinshi izgi kim deseń,
Sabyrly bolǵan paqyrlar.
Dárejesi olardyń,
Paıǵambarǵa jaqyndar.

Sabyrlylardyń syıy Allanyń tarapynan beriletinin Quranda bylaı baıandaǵan: «Senderdiń jandaryńdaǵy dúnıelik túgesiledi de, Allanyń qasyndaǵy qalady. Árıne, sabyr etkenderdiń syılyǵyn istegen isterinen de jaqsyraq beremiz».[8]

Sabyr – atalarymyzdan qalǵan ónege ǵana emes, Allanyń pendesine bergen syıy. Óıtkeni Quran Kárimde bul jaıly bylaı baıandalǵan:

«(Muhammed) Sabyr et! Sabyr etýiń tek Allanyń ǵana járdemimen bolady. Olarǵa keıime de, olardyń istegen qýlyq-sumdyǵyna bola tarylma!»[9].

Kúndelikti ómirdegi árbir amal-áreketimizde osy qasıettiń aýadaı qajettiligi sát saıyn sezilip jatady. Eger árbir sátte sabyrlyqty tý ete bilsek, ómirimizge óń kiretini daýsyz. Bul shyndyqty Júsip Has Qajyb Balasaǵunı bylaı jetkizedi:

Ókpeleseń, ashýlanba, nalyma,
Sabyr sońy – salqyn saıa janyńa.
Sabaz erdiń sózin uq ta bile ber,
«Sabyr etseń, - buzylǵan is túzeler!
Sabyrly er óz tilegin tabady,
Sabyrly aýshy shydasa, aq qus alady!»
Eger qaıǵy jaralasa janyńdy,
Kút sabyrmen týatyn shat shaǵyńdy.
Eger dáýlet qatty japsa qaqpasyn,
Túzeler is, tózip sabyr saqtasań.
Er minezi – sabyryńdy saqtaı bil,
Sabyr joly kók tórine bastaıdy.

Luqman hákimniń ulyna aıtqan myna nasıhaty bárimizge ómirlik azyq ekeni haq: «Eı, ulym! Namazdy tolyq orynda. Durystyqqa buıyryp, burystyqtan tyı. Basyńa kelgen aýyrtpashylyqqa sabyr et. Ras, bular mańyzdy isterden».[10]

Qasıetti Quranda quldaryn barǵa qanaǵat, joqqa shúkir etýge shaqyryp, olarǵa erekshe syı beretin bylaı baıandaǵan: «Kim dúnıeniń paıdasyn tilese, oǵan odan beremiz. Al kim ahıret paıdasyn qalasa, oǵan odan beremiz. Ári shúkirlik etýshilerdi syıǵa bóleımiz».[11] Shúkirshilik etý – ımany kámil qulǵa tán amal. Imany joqtyń shúkir etýi múmkin emes.

Imandy jan, ásirese materıaldyq turǵydan ózinen tómen jandarǵa kóz tastap, tipti qolynda eshteńesi joq adamdar jaıly oılap, óz jaǵdaıyna shúkir etýi tıis. Óz-ózine jıi-jıi aıtyp turatyn bir nárse bar, ol – «Men de osylar sııaqty bolýym múmkin edi». Áziret Paıǵambarymyzdyń (Oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) «Eger de bireýiń baılyq jaǵynan jáne dene bitimi jaǵynan ózinen jaqsy jaǵdaıdaǵy adamǵa qyzyǵyp qaraıtyn bolsa, endi bir jaǵynan ózinen de nashar jaǵdaıdaǵy adamdarǵa da qarasyn!»[12] degen eskertýinde de aıtpaǵy osy bolatyn.

Aqyn Qadyr Myrza Álı «Iirim» atty estelik kitabynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldaryndaǵy aýyl ómirin sýretteı otyryp: «Ájemiz syrtqy kıimderin sheship, jastyǵynyń astyna salyp qısaıady. Sodan soń daýysyn shyǵaryńqyryp, «O, Qudaı! Bergenińe shúkir!» deıdi. Solaı dep Jaratqanǵa rızashylyq bildirip jatqan ájemizdiń jalǵyz ulynan qara qaǵaz kelgen, kúıeý balasynan qara qaǵaz kelgen! Shalynan túk habar joq. Sóıte tura «O, Jaratqan! Bergenińe shúkir!» deıdi. Nesine shúkir deıdi?! Osy suraqty biz ájemizge qoıamyz. «Shúkir demegende ne deımin?! Budan da jaman bolýy múmkin ǵoı» deıdi ol. Men budan jaman kúnderdi kóz aldyma elestete almaı, sharshaımyn da uıqyǵa ketem» dep jazypty. Mine, bul – ǵasyrlardan úzilmeı jalǵasyp kele jatqan qazaqtyń ımanı ádebi, qıyndyqqa shúkir etýdiń shynaıy úlgisi.

Shúkirshilik etýdiń taǵy bir támsilin Júsip Has Qajyb Balasaǵunı bylaı jetkizedi:

«Shúkir qyl, medet tutyp bir Ózin,
Shúkirlik qyl, qabyl bolsyn tilegiń.
Azdy az deme, shúkirlik et, eselep,
Kóp násiptiń, qadirin túı, jeteńe!
Shúkir qylsań, bir násibiń on bolar,
Biri on bolsa, úıge múlik-mal tolar!»

Iman keltirip, saýapty amaldar atqaryp, sabyrlyq pen shúkirshiliktiń qadirin jete túsingenderge Allanyń tarapynan kóptegen syılyqtar beriletinin uqtyq. Oǵan sabyrlylar men shúkirshilik etýshiler ǵana jetedi. Rabbymyz barshamyzdyń boıymyzǵa osy  qasıetterdi qondyryp, sabyrly, shúkirshilerdiń qatarynan tabylýymyzdy násip etkeı!

 

Qambarov Eskendir Hakımuly
«Yryskeldi qajy» meshitiniń ustazy

 


[1] «Júnis» súresi, 109-aıat
[2] «Káhf» súresi, 28-aıat
[3] «Aǵraf» súresi, 128-aıat
[4] Tırmızı, Daǵýat, 86; Darımı, Taharat, 2.
[5] Ábý Dáýit Sııam, 54; Ibn Majá, Sııam, 43
[6] «Baqara súresi», 45-aıat
[7] Dáılamı, Fırdaýs, IV, 267.
[8] «Nahl» súresi,96 - aıat
[9] «Nahl» súresi, 127-aıat
[10] «Luqman» súresi, 17-aıat
[11] «Álı Imran» súresi, 145-aıat
[12] Buharı, Rıqaq, 30; Múslim, Zýhd, 8.

Pіkіrler Kіrý