Ýádege beriktik – Paıǵambar (s.ǵ.s.) ósıeti

Adam boıynan tabylýy kerek eń jaqsy qasıettiń biri – ýádege berik bolý. Qandaı qoǵam bolmasyn, qandaı adam bolmasyn ýádege beriktikti qashanda quptap, sózinde turatyn jandy qurmettep, syılap ótken. Dinimiz ıslamda da musylmannan ýádesine berik bolýdy talap etiledi. Ýádesinde turmaýdy ekijúzdilikke balap, ondaı adamnyń tozaqqa baratynyn eskertedi.

Islam dininde kórkem minez-qulyqtardyń ishinde ýádege berik bolý degen sıpat erekshe qasıet bolyp qaralǵan. Jalpy adamzat ta ýádesine berik adamdy qurmetteıtini haq. Qazaq halqynda da ýádege turmaýdy synǵa alatyn «Er adamnyń eki sóılegeni ólgeni» degen sııaqty maqaldardy kóptep kezdestiremiz.

Al, musylman adamǵa ýádesine berik bolý – mindet, mustahap amal. Oǵan kerisinshesi ótirik aıtý – jat amal. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısinde:  «Shynynda, shyndyq jaqsylyqqa bastaıdy, al jaqsylyq jánnatqa bastaıdy. Bir adam (únemi) shyndyq aıtsa, Allanyń janynda shynshyl dep jazylady. Ótirikshi jamandyqqa bastaıdy, al jamandyq tozaqqa bastaıdy. Bir adam(únemi) ótirik  aıtsa,  Allanyń janynda ótirikshi dep jazylady»,[1] – delingen. Iaǵnı, ótirik aıtyp, jalǵan ýáde berip, adamdy aldaý sharıǵatta tanzıhan makrýh bolyp sanalady.

Alla Taǵala Quran Kárimde paıǵambarlardyń sıpaty ýádege berik bolý ekenin alǵa tartady. Máselen, «Márııam» súresiniń 54-aıatynda Ysmaıyldy (ǵ.s) sıpattap: «(Muhammed ǵ.s.) Qurandaǵy Ysmaıyldy (ǵ.s.) esińe al. Shynynda, ol ýádesine berik ári jiberilgen bir paıǵambar edi», – deıdi.

Mýqatıl osy aıattyń tápsirinde: «Ysmaıyldyń (ǵ.s.) ýádede turýyn úsh kún bir adamdy tapjylmaı kútip turǵan oqıǵasynan kórýge bolady», – degen. Iaǵnı, kúnderdiń kúninde ol bir adammen kezdesýge kelisedi, biraq álgi adam kezdesý týraly múlde umytyp ketedi. Ysmaıyl (ǵ.s.) bolsa álgi adamdy sol jerde úsh kún, úsh tún kútken eken. Úsh kún ótken soń álgi adam kezdesýi esine túsip kelisilgen orynǵa kelip, Ysmaıyl paıǵambardy (ǵ.s.) sol jerden tapqandyǵy aıtylady.[2]

Bir kisi Alla Elshisine (s.ǵ.s) kelip:
– Myna úsh kúnáǵa tutyldym, tastaı almadym. Bular zına, ótirik aıtý jáne araq, – deıdi. Paıǵambarymyz oǵan biraz nasıhat aıtyp bylaı deıdi:
– Men úshin ótirik aıtýyńdy tasta!
Álgi kisi maqul dep shyǵyp ketedi. Bir kúná isteıtin kezinde «Eger myna kúnány isteıtin bolsam, Alla Elshisi (s.ǵ.s) suraǵan kezinde «Iá» desem, kúná istegenim málim bolady, «Joq» desem, Paıǵambarymyzǵa bergen sózimde turmaǵan bolamyn» dep ýádesin oılady. Sóıtip qalǵan eki kúnádan da bas tartady. Demek, ótirik aıtý barlyq kúnániń basy bolsa, ýádege turý sol kúnálardy toqtatýǵa sebep eken.

Alla Taǵala Quran Kárimde bylaı deıdi: «Áı, múminder! Istemeıtin isterińdi nege aıtasyńdar. Istemeıtin isterińdi sóıleýleriń Allanyń qasynda zor ashýǵa sebep bolady».[3]

Sonaý Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) zamanynyń tarıhyna úńilsek, azǵyndyqtyń nebir túrleri etek alǵan zaman edi. Ádildiktiń ıisi de sezilmeıtin. Adamdy aldaý, amanatqa qııanat jasaý, ýádege turmaý taǵy basqa zulymdyqtar keń etek jaıǵan edi. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) sol qoǵamnyń ishinde óziniń boıyndaǵy ýádege beriktik qasıetimen, tipti Paıǵambarlyq kelmeı jatyp tanylǵan edi.  Eger bireýdiń bergen zatyn qaraımyn dep ýáde berse, amanatqa qııanat jasamaıtyn. Mekke halqy tipti ony «Mýhammadýl Ámın» dep atap ketken. Keıin osy sıpat 40 jasynda paıǵambarlyq kelip, Islam dinin taratpaq bolǵanda da múshrıkterdiń «bálkim ras aıtady» degen kúmánǵa túsýine sebep bolǵan. Oǵan myna oqıǵa kýá:  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúni Safa taýynyń basyna shyǵyp:

– Eı, Quraıysh qaýymy! Men senderge myna taýdyń artynda dushpan áskeriniń kele jatqanyn aıtsam, senesińder me? – dep suraıdy. Sol jerge jıylǵandar biraýyzdan:
– Iá, senemiz. Óıtkeni sen bir ret bolsada jalǵan sóılegen adam emessiń, – deıdi. Keıin Alla Elshisi:
– Onda men senderdiń Alladan jiberilgen Elshimin, – dep sózin jalǵastyryp, mıssııasyn baıandaıdy. Sol kezde múshrıkter ishteı Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sózi haqqa janasatynyn moıyndasa da, nápsilerimen kelispedi.

Hadısha anamyz da (r.a.) Alla Elshisine (s.ǵ.s.) eń alǵash ýahılar kele bastap, qorqyp, kúdiktenip, júregi tynyshtyq tappaı jatqan kezde jubatý aıtyp, bylaı degen: «Qorqyp, úreılenerlik eshteńe joq. Ýaıymdama, Allaǵa ant eteıin, Ol sen sııaqty qulyn uıatqa qaldyra qoımas. Óıtkeni, sen árqashan shyndyqty aıtasyń. Amanatqa qııanat jasamaısyń. Týǵan-týystaryńmen sálemiń túzý, qabaǵyń ashyq. Kórshilerińe meıirimdisiń. Kembaǵaldar men kedeılerge qol ushyn berip, músápirlerdi úıińniń tórine shyǵaryp, olardy qutty qonaqtaı kútesiń. Halqyń qıyndyqqa dýshar bolǵanda, járdemińdi aıamaısyń. Ýallahı, seni bul úmbettiń paıǵambary bolar dep úmittenemin». Hadısha anamyz (r.a.) jubatý aıqanda eń alǵash aıtqan Alla Elshisiniń boıyndaǵy sıpaty – shynshyldyq. Bul sıpat – ýádege turýdaǵy eń alǵashqy faktory.

Sahabalardan Abdýllah ıbn Ábúl-Hamsa (r.a.) Islamǵa deıingi kezeńde  Paıǵambarymyzben saýda-sattyq jasasqany týrasynda osy bir oqıǵany áńgimelegen:  

«Haziret Paıǵambarmen saýda jasasyp, oǵan biraz qaryzdanyp qaldym. Mursat bolsa, keıinirek tólegim keletinin aıttym. Ótinishimdi jerge qaldyrmady. Biraq bergen ýádemdi umytyp ketippin. Arada úsh kún ótken edi. Esime túsirip barǵanymda, sol orynnan tapjylmaı meni kútip turǵanyn kórdim»[4].   

Osy hadısterden ańǵaratynymyz, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ýádege berik bolǵandyǵy. Sonymen qosa, árbir musylman biletin oqıǵany – Vızantııa patshasy men Ábý Sýfııannyń áńgimesin bir eske túsireıik. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Islam dini jaıý kezinde kórshi memleketterge hat joldaıdy. Sol hattardyń birin Ábý Sýfııan  Vızantııa eliniń patshasy Geraklge jetkizgen bolatyn. Hatty oqyp bolǵan Gerakl Ábý Sýfııannan Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) boıyndaǵy erekshelikterin suraıdy:
– Ýádeden taıqyp, sertin buzǵanyn kórgenderiń bar ma? Sonda Ábý Sýfııan:
– Joq, búginge deıin bolǵan emes, – dep jaýap beredi.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómir jolynda ýádege berik bolǵanyn ańǵarsaq,  bizge aıtqan ósıetteri qandaı? Sony sholyp kóreıik. 

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste Alla elshisi (s.ǵ.s.) munafıqtardyń sıpaty týraly bylaı degen: «Úsh nárse munafyqtyń belgisi – Amanatqa qııanat jasaý, ótirik aıtý, ýádesin buzý».[5]

Munafıq kim ekenin bilesiz be? Quranda: «Negizinen, Munafyqtar tozaqtyń eń tómengi qabatynda bolady. Ári olarǵa eshbir kómekshi taba almaısyń»,[6] – dep kelgen. Demek, olardyń sıpattarynyń biri ýádege turmaý. Ǵulamalardyń keıbiri bylaı degen: «Ýádege turý – jaqsy adamdardyń sıpaty, ýádeni buzý – kúnáharlardyń sıpaty».

Islam dinindegi osynaý sózge beriktik qasıetin saqtap, Alla Taǵala aldynda, otbasy aldynda, baýyrlarymyz aldynda adal bolaıyq!

Rýslan Sultanov
«Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy