Jamandyqqa – jaqsylyq...

16 tamyz 2021 7197 0
Оqý rejımi

Kóp adam jaqsylyqqa jaqsylyq jasaı alǵanymen, jamandyq jasaǵan adamǵa kelgende, jaqsylyq jasaı almasy anyq. Bylaısha aıtqanda, jaqsylyqqa jaqsylyq ár kisiniń isi bolǵanymen, jamandyqqa jaqsylyq tek er kisiniń isi deýge bolady.

Quran Kárimniń Fýssılát súresinde: «Jaqsylyq pen jamandyq birdeı bola almaıdy. Sondyqtan, jaman qylyqtan barynsha alys turýǵa tyrys. Sonda saǵan dushpan bolǵan adamdar ýaqyt óte kele janyńa jıylyp, seni jaqsy kóretinderdiń sanyn tolyqtyrady!» – delinedi.

Ashý men qahar, shyn mánisinde, adamnyń boıyndaǵy álsiz jáne jaǵymsyz qasıetke jatady. Al jaqsylyq súıgishtik pen bııazylyq jurttyń kóńilin jaýlap alatyn, sol kisi jaıly jyly pikir qalyptastyratyn qasıetter. Atalǵan jaqsy jáne jaman qasıetter taıtalasqa túsken sátte jaman qasıetti emes jaqsy qasıetti tańdap, sonyń aıtqanymen júretin adamdar aıtarlyqtaı az. Al jaqsy qasıet pen jaman qasıettiń bir deńgeıde emestigi taǵy talassyz.

Ózgeniń nashar qylyǵyna keshirimmen qaraý da jaqsylyqtyń nyshany. Óıtkeni, tek keshirip qana qoımaı, oǵan jaqsylyq jasaý álgi kisiniń kóńilin jaýlap, jaqsylyqqa degen mahabbatyn oıatady. Bul árekettiń jaǵymdy nátıjesi mol.

«Jamandyqqa jaqsylyqpen jaýap berý tek sabyrly adamǵa tán qasıet. Bul áreket adamǵa kóptegen nesibe ákeledi. Eger boıyńda saıtanı turǵydaǵy jaǵymsyz qylyqtar boı kórsete bastasa, dereý Allaǵa jalbaryn. Óıtkeni, Jaratýshy ıe barlyq daýysty estıdi, bolǵan árbir isti bárinen de jaqsy biledi» (Fýssılat, 41/35-36).

Jaqsylyq pen jamandyqtyń taıtalasynda musylman kisi Alla ámir etkendeı jaqsy qasıetti tańdaǵanynda, Ibilis ókinishten barmaq tisteıdi. Saıtan adamdardyń sál de bolsa qate túsinikte bolǵanyn qatty qalaıdy. Óıtkeni, ol musylmandy osal tusy arqyly úlken kúnálar jasaýǵa ıtermeleı alady. Anyǵynda ashý men dórekilik arqyly kez-kelgen adam boıyndaǵy kúsh-qýatyn joǵaltyp alady. Ashýmen áreket etken kisi júz paıyz durys bolyp tursa da, ókinishke urynbaı turmaıdy. Myna bir hadıs sháriptiń osy tusta bereri mol:

«Bir kúni bir kisi Ábý Bákirge (r.a.) kelip, onyń namysyna tıetin aýyr sózder aıtady. Sol jerde ardaqty Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) te bar bolatyn. Beıtanys kisi bylapyt sózderin toqtatpaı aıtyp jatqanyna qaramastan Ábý Bákir únsiz, sabyr saqtap turdy. Al Alla Elshisi (s.ǵ.s.) de bolǵan jaǵdaıǵa kúlimsirep, qarap turdy. Bir mezet aýyr sózderge shydaı almaǵan Ábý Bákir ashý shaqyryp, beıtanys kisige dúrse qoıa berdi. Osy sátte Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) túri buzylyp, ol jerden jedel ketip qalady. Ábý Bákir jyldamdatyp Alla Elshisine (s.ǵ.s.) jetip munyń sebebin suraǵanda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Baǵana beıtanystyń sózderine únsiz qarap turǵanyńda seniń ornyńa bir perishte kelip, ana kisige jaýap berip jatty. Al sen ashýlanyp dúrse qoıa bergen sátten bastap qasyńa saıtan keldi. Al men saıtan júrgen jerden alys bolamyn», – deıdi (Ábý Dáýit, Ádep 49).

Taǵy bir aıatta bylaı delingen:

«Olar ne qalasa sony jasasyn. Al sen jamandyqty meılinshe alystatyp otyr. Óıtkeni, biz olardyń sen jaıly aıtqan jaǵymsyz ýájderdiń aq-qarasyn óte jaqsy bilemiz. Sen bylaı dep duǵa et: Ýa, Alla Taǵala! Saıtannyń aıdaýy men onyń qasynda bolýdan meni saqtaı gór!» (Mýmınýn, 23/96-98).

Kezdesken jamandyqtarǵa sabyr saqtaýmen qatar, jamandyqqa jaqsylyq jasaý da asyl qasıetke jatady.

«Sen keshirim jasaý men elemeýdi durys kór. Jaqsylyqty talap et. Nadanmen nadan bolma. Eger kez kelgen sátte túlen túrtip, jamandyqqa qulqyń tartsa dereý Alla Taǵalaǵa syıyn. Óıtkeni, Jaratýshy Ie barlyq duǵany estip qabyl etýshi. Ol kúmánsiz bárin bilýshi» (Aǵraf, 7/199-200).

Adamnyń oıyna sharıǵatqa qaıshy kóldeneń oılar kelgende, musylman kisi dereý Jaratýshysyna syıynyp, kómek suraýy tıis. Ózge de jaǵymsyz qylyqtar boı kórsete bastasa dereý Allahqa syıynyp, jamandyqtan saqtaný dinimizde ámir etilgen. Bul aıattyń úlgisi Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) arqyly dáleldenip, búkil musylmandarǵa arnalyp túsirilgen.

«Allaǵa qarsy shyǵýdan qorqýshy adamǵa saıtan kóldeneń bir oı salǵan sátte dereý óz-ózine kelip, isteıtin isi men oıyna baqylaý ornatatyn bolady» (Aǵraf, 7/199-200).

Taqýa kisiler esh ýaqytta ózin qaýipsiz sezine almaıdy. Óıtkeni, saıtan olardy da azǵyrýǵa tyrysady. Biraq Allanyń mundaı quldary azǵyrýǵa berilmeı, ózderiniń izgi qul ekendikterin dáleldeı biledi. Dereý Allaǵa syıynyp, adasýshylyqqa baspaıdy.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniki durys bolsa da, pikirtalastan aýlaq bolǵan kisige bylaı deıdi: «Men óziniki jón bola turyp, pikirtalastan qashqan kisige jánnát baqshasynyń shetinen ásem bir úı kepildik beremin. Al ázil de bolsa ótirik aıtýdan aýlaq bolǵan kisige jánnáttiń ortasynan bir úı, kórkem minezdi bolǵan kisigi de jánnáttiń eń joǵarǵy qabatynan ásem bir úı kepil etemin» (Ábý Dáýit, Ádep 7).

M.ESENÁLI

Pіkіrler Kіrý