DINDI DURYS USTANÝ MEN BURYS USTANÝ: AIYRMAShYLYǴY NEDE?

15 mamyr 2024 763 0
Оqý rejımi

Bul taqyrypty bastamas buryn bir máselege toqtalyp ótsek. Asylynda, dindarlyq – óte jaqsy nárse. Endi ózimizge suraq berip kóreıik. Barlyq dindarlyq jaqsy bola bere me?

Dindi ustaný eki túrli bolady, birinshisi – durys ustaný, ekinshisi – qate ustaný. Dindi durys ustanýdyń mańyzdylyǵy sonshalyq – onyń jeke adamǵa jáne qoǵamǵa óte úlken paıdasy bar. Dindi durys ustaný – adamnyń adamılyq qasıetin saqtap, ony bıik dárejege kóteredi. Al dindi qate ustaný – adamzatqa óte úlken zııan keltirip, adamdy bıik dárejeden tómengi dárejege túsiredi.

Dindi qate ustanyp, adasyp júrý – dinsiz bolýdan da qaýipti. Dindi qate ustanýdyń nátıjesi adamnyń bolmysyna sińip, ornyǵady, ıaǵnı ol adam dinde haram bolǵan nárselerdi sharıǵı turǵyda hálal sanaı bastaıdy. Bul adamǵa myna isiń sharıǵatqa qarsy, muny toqtat deseń, toqtamaıdy. Sebebi ol ony óz sharıǵatynda din dep biledi.

Alla saqtasyn, adamnyń dindi qate túsinýi – jazyqsyz qan tógýge deıin alyp barýy da múmkin. Oǵan ózińiz de kýá bolyp jatyrsyz. Qanshama jastarymyz dindi durys túsinbegendikten ózgeni de, ózin de ólimge qıyp jatyr. Olar adamdy óltirý sharıǵattan dep oılap, adasty. Ózderiniń senimine qarsy kelgen adamdardy óziniń ata-anasy, týys-týmasy ekenine qaramaı, adasqan dep aıyptap, tipti keıbirin óltirip te jibergenine kýá boldyq.

Sondyqtan mundaı adamdar dindi ustanbaıtyn adamnan da qaýipti bolady. Tarıhqa kóz salsaq, musylmandardyń arasynda adasqan aǵymdar óte kóp bolǵan. Osy tusta, dindi týra ustaný men qate ustanýdyń arasyn qalaı ajyratamyz? – degen suraq týyndaýy múmkin.

Allaǵa shúkir, bárimiz musylmanbyz. Biraq búgingi kúngi dindarlyqtyń barlyq kórinisi durys pa nemese onyń zııan jaqtary da bar ma?! Iá, ókinishke oraı, zııan jaǵy da bar. Adamnyń dindi qate ustaýy qorshaǵan ortaǵa óte úlken zııan alyp keledi. Keıde ondaı adamdy jarylǵysh zatqa uqsatýǵa bolady. Ózin qashan jaryp jiberetinin bilmeısiń. Ol adamnyń oılaý júıesinde qatelik bar. Sondyqtan ózinen basqasha pikirdegi kez kelgen adamnyń oıy oǵan birtúrli kórinedi. Bul adamı oılaý tabıǵatynan shyǵyp ketken. Keıde qulaq estip, kóz kórmegen nárselerdi aıtyp júrse, keıde durys emes pátýalar beredi. Halyq arasynda aqylǵa syımaıtyn isterdi jasap júredi. Demek, dindi durys ustaný men qate ustanýdyń ara-jigin aıyryp alýymyz kerek eken. Bir-birinen qalaı ajyratýymyz múmkin?

Bárimiz Allaǵa, Quranǵa, paıǵambarǵa ıman keltirgenbiz. Jalpylama alǵanda, Quran men paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) súnnetin áhlý sýnna da, áhlý sýnna emester de qabyldaıdy, ári Qurandaǵy aıattardyń anyq aıat ekendigine de qarsy kelmeıdi. Sondaı-aq paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısiniń hadıs ekendiginde de talas joq.

Biraq aǵymdardyń arasynda talastartystar kóp. Bul talas-tartystar adamdardyń Quran men hadısti óz túsinigimen túsinýinen týyndap jatyr. Dindi durys ustanýshy men qate ustanýshynyń arasyn aıyratyn basty sebep – osy.

Dindi durys túsinetin adamdar bul túsinikti sahaba-tabıǵınderden jáne mázhabymyzdyń mýjtahıd ımamdarynyń túsiniginen alyp jatyr. Al qate túsinýshiler dindi ózderiniń kem aqyldarymen túsingendikten talas tartysqa túsip, sońynda adasty.

Quran men súnnettegi mátinderdi syrtqy maǵynasynda túsinip, sol boıynsha amal etedi. Bul eki túsiniktiń arasyndaǵy basty aıyrmashylyq – dindi durys túsinetinder Quran men súnnettegi mátindi naqyl qylarda tek mátindi ǵana emes, sol mátindegi sahabanyń, mázhab ımamdarynyń túsinigin qosa naqyl jasaıdy. Osy – áhlý sýnnanyń joly bolyp sanalady.

Áhlý sýnna bir máselege dálel aıtarda Quran men súnnetten keltirip jatqan dáleldi sahaba jáne mázhab ımamdarynyń túsinigimen keltiredi. Al basqalar bir máselege dálel keltiretin bolsa, Quran men hadıstiń tek ózin ǵana keltiredi. Biz Quran men hadısti óz túsinigimizben túsinip, ony máselege áste dálel ete almaımyz. Islamdaǵy túrli aǵymdardyń shyǵýyna Quran men hadısti óz túsinigimen túsiný sebep bolǵan.

Eger biz bir máselede dáleldi Quran men hadısten qaraıtyn bolsaq, bir adam basqasha túsinedi, ekinshi adam odan basqasha túsinedi. Sońynda adasý týyndaıdy. Nege áhlý sýnna ózin haq, al basqalaryn adasqan dep aıtady? Sebebi áhlý sýnna Quran men súnnetten dálel keltiretin bolsa, onyń durys túsinigin qatar keltirip, sony bekem ustanady. Áhlý sýnna osy jolda bekem bolǵandyqtan, paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kezinen bastap týra jolda kele jatyr.

Alla Taǵalanyń: «Álbette Qurandy biz túsirdik, qorǵaýshysy da árıne biz!», – degen aıatynan tek Qurannyń mátinin ózgertpesten saqtaıdy dep túsinbeımiz. Alla Taǵala Qurannyń mátinimen qosa, Qurannyń durys túsindirmesin de saqtaıdy. Sebebi bunyń bári – Allanyń dini. Alla óziniń dinin qorǵaýǵa ýáde etken. Alla Taǵala bul dindi áhlý sýnnanyń durys túsinigimen saqtady.

Al joǵaryda aıtqan «Táshaddýd» baǵytyndaǵylar dindi ózderiniń oıymen túsingendikten adasýda. Qazirgi tańda musylman elderinde oryn alyp jatqan qantógister, musylmandardy kápir etip shyǵarýlar osy baǵyttyń, ıaǵnı dindi óz túsinikterimen túsinýiniń sebebinen oryn alyp jatyr.

Olardyń oıynsha, Quran men hadıs ózdiginen túsinikti, oǵan kez kelgen adamynyń túsinigi jete alady. Sondyqtan ózderiniń túsinigin aqıqat dep biledi. Eń soraqysy – olar dindi syrtqy kórinisimen shektep qoıdy. Alla elshisi (s.ǵ.s.) Islamdy syrtqy kórinis úshin ǵana alyp keldi me sonda?! Bul da olardyń taıaz túsinigi. Dindi bıdǵat, shırk degen belgili bir taramaqtarmen ǵana shektep, sol boıynsha musylmandardy kúpirlikte aıyptap, ólimge qıyp jatyr.

Al ekinshi, ıaǵnı «Tahallýl» baǵytyna keletin bolsaq, olarǵa din tym jeńil, tipti zına jasaý, rıba jasaý sekildi haram isterdi mýbah etip alǵan. Olarǵa dáleliń qaıda deseń, qorshaǵan ortaǵa saı bolý kerek, zaman ózgerdi, t.b. degen sııaqty «Hıjr» súresi, 9-aıat tyrnaqsha ishindegi aqlı dálelderdi alyp keledi. Bul baǵyttaǵylar kóptegen máselelerde aqylǵa súıenip, haram nárselerdi hálalǵa shyǵaryp jiberedi. Bul – Allanyń sharıǵatymen oınaý bolyp sanalady.

Oǵan bir mysal, batys jaqtaǵy óz aqylyn sharıǵat dep bilgender: «Áıel adam musylman bolyp, kúıeýi kápir bolsa, onyń áıeli bolyp qala beredi, kúnderdiń kúninde kúıeýi de ıslamdy qabyldap qalýy múmkin», – deıdi. Mundaı jaǵdaı ózimizdiń musylman ólkelerimizde de kezdesedi. Keıbir din ustazdarynan estip qalyp jatamyz, olar: «Qazirgi bankterde rıba joq, sebebi qaǵaz aqshalarda rıba bolmaıdy, rıba tek altyn men kúmiste ǵana bolady», – deıdi. Bulardyń barlyǵy tahallýlden, ıaǵnı dindi tym jeńildetip jiberý baǵytynyń áserinen paıda boldy.

Tahallýlshylar dinde eshqandaı shegara joq dep bilse, Táshaddýdshylar, ıaǵnı dindi aýyrlatýshylar sharıǵatty belgili bir tarmaqtarmen taryltyp aldy. Bul eki baǵyttyń ortasynda, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Mýtaýassıt, ıaǵnı orta joldy ustanýshylar bar. Biz orta joldy ustaný arqyly áhlýsýnnanyń jolynda júremiz. Bul áhlýsýnnaǵa fıqhı mázhab ıeleri, atap aıtqanda, «Hanafı», «Málıkı», «Sháfıǵı», «Hanbalı» mázhabtary jatsa, aqıda mektebine «Mátrýdı» jáne «Áshǵarı» mektebi jatady.

Al tárbıelik jaǵynan «Tasaýýf» jáne «Tarıqat» joldarynan turady. Nege biz bul úsh tarapty keltirdik? Sebebi adam osy úsh tarappen kemel musylman bolady. Olar: aqyl, júrek jáne dene. Adamnyń dinge muqtajdyǵy da osy úsh nársege baılanysty. Adamnyń aqyly aqıdany, ıaǵnı senimdi kerek etedi. Sondaı-aq júregi rýhanı tazalyq pen minezqulyqtyń durys bolýyn kerek etedi. Jáne sońǵysy – denemen jasalynatyn ǵıbadattary durys bolý kerek.

Din osy úsh nárseden quralady. Mine, adamzattyń osy úsh nársege qajettiligi bar. Bul nárseler adam boıynda jınaqtalmasa, adamnyń ómir súrýinde maqsat bolmaıdy. Bul úsh uǵym  paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) zamanynan bastap, urpaqtan-urpaqqa mıras retinde jalǵasyp kele jatyr.

 

Danııar KENJEULY,

Halyqaralyq Islam ǵylymdary ýnıversıteti,

Hanafı fıqh fakýlteti

 

Pіkіrler Kіrý